Kaja Kallas oli pikka aega tuule-energia firmade nõukogudes ja juhatustes – mis ta siis rohepööret ei teinud?

Kolmapäevases infotunnis ütles Kaja Kallas vastuseks Mart Helme küsimusele kõrgustesse tõusnud elektrihinna kohta: “Ma siiski tahan paar asja veel ära korrigeerida. Tegelikult kui me oleksime varasemalt juba teinud seda rohepööret, mida teie nii väga kritiseerite, siis meil oleks rohkem taastuvenergia võimsusi, mis teatavasti toovad odavama elektri, sellepärast et sisendkulud on väiksemad. Nii et ma seda ei kritiseeriks.”

Väljavõte Kaja Kallase karjääriredelist.

2009-2010 MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, juhatuse liige
2008-2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige
2008-2010 OÜ Biofond, nõukogu liige
2008 OÜ Nelja Energia, juhatuse liige
2008-2010 OÜ Roheline Ring Tuulepargid, nõukogu liige
2008-2010 OÜ Tooma Tuulepark, nõukogu liige
2008-2010 OÜ Paldiski Tuulepark, nõukogu liige
2007-2010 OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark, nõukogu liige
2004-2010 OÜ Viru-Nigula Tuulepark, nõukogu liige
2003-2010 OÜ Pakri Tuulepark, nõukogu liige

Paraku ei ole rohepööramine siiani võimalik olnudki ja Kaja Kallas on antud küsimuses siiani ääretult ebakompetentne. Statistikaameti analüütik Helen Saarmets kirjutab statistikablogis järgmist:

“Lõpetades põlevkivi kasutamise elektri ja soojuse tootmiseks tekitame tõsise ohu senisele energiasõltumatusele, sest põlevkivi on taganud Eestile madala energiasõltuvuse.

Selleks, et säilitada Eesti energiasõltumatus ja samas liikuda kaasa uute energialahendustega, peame üleminekul taastuvenergiale arendama paralleelselt salvestustehnoloogiaid, looma ja rajama uusi salvestuslahendusi. Kokkuvõttes ei saa me energiasõltumatuse säilitamise eesmärgil loota tänastele tehnoloogiatele, üksnes uutele energialahendustele üle minnes saavutame edu.

Elektri tootmises oleme suurendanud taastuvenergia osakaalu, kuid see ei ole veel kaugeltki piisav Eesti energiasõltumatuse säilitamiseks. Seni, kuni puuduvad energia salvestusseadmed, suureneb oluliselt Eesti energiasõltuvus, sest päikese-, tuule-, ja hüdroenergia on küll taastuvad energiaallikad, kuid samas ka juhitamatud energiaallikad ehk elekter on kättesaadav hetkedel, kui tuul puhub, päike paistab ja vesi voolab. Taastuvate energiaressurside vaesetel perioodidel sõltume imporditavast energiast või tänaseni toiminud energialahendustest põlevkivist ja puidust.

Täna on veel siiski valdavaks energiaallikaks imporditavad kütused ja sellel on oma mõju julgeolekule. Eesti transpordisektor vajab drastilisi muutusi energiasõltumatuse suurendamiseks kas vesinikkütuse või mõne muu uuendusliku lahenduse näol. Oleme juba sammukese maas naaberriikidest Rootsist ja Lätist, kus näiteks on  vesinikutanklate rajamisel jõutud kaugemale.

Eesti energiasõltuvusmäär on olnud väga madal, seda peamiselt põlevkivist ja puidust toodetava energia tõttu. Võrreldes teiste Euroopa riikidega asume riikide järjestuses teisel kohal, meist veel energiasõltumatum on vaid suurte nafta, maagaasi ja taastuvenergia varudega Norra.”

Kaja Kallase suurt armumist rohepöördesse ja taastuvenergisse võib seletada sellega, et ta on olnud tuule-energiajaamade rajamises nö käppapidi sees. Seega ei pruugi ta olla naturaalne kliimavõitleja, vaid hoopis lobbist.

Kaja Kallas on samas pikkadel aastatel olnud kehv tuuleparkide toetaja, sest nende areng on kulgenud üle kivide ja kändude – ilmselt on lobbist selles sfääris lihtsalt ebakompetentne, nagu ta on seda ka muudel elualadel, olles ametikohad saanud isa Siim Kallase kaudu.

UU