Kuigi Eesti peavoolumeedia üritab luua Kaja Kallasele kuvandit, nagu oleks too Läänes meeletult populaarne, on rahvusvahelises poliitikas tegijad pigem leedukad, eriti nende välisminister Gabrelius Landsbergis.
Seda võib öelda kõigi Leedu ja Eesti poliitikute osas – president Gitanas Nausėda on vähimagi kahtluseta aktiivsem ja viljakam riigipea kui Eesti president Alar Karis. Nausėda esitab asjalike ettepanekuid, Karise tausta aga näeb hästi kasvõi tema pöördumisest päästjate poole: teie õlgadele toetub Eesti inimeste turvatunne – just äsja Riigikogu EKRE fraktsioonis käinud päästeala töötajate ametiühingu inimesed ütlesid, et neil on kõrini tühjadest sõnadest, kui neile ei järgne tegusid.
Aga leedukate juurde, kelle üks ministritest tegi konkreetse ettepaneku, milliseid tuleb Leedust nagu Vändrast saelaudu. “Leedu rahandusminister Gintarė Skaistė kutsus üles peatama Venemaa kui põhiväärtusi rikkuva riigi liikmesust Maailmapangas ning mitte alluma selle väljapressimisele seoses läheneva üleilmse toidukriisiga. Skaistė sõnul püüab Venemaa muuta senist narratiivi ja sundida rahvusvahelist üldsust seadma küsimärgi alla tema vastu kehtestatud sanktsioonide tõhusus,” vahendab BNS.
Mida räägib Kaja Kallas? Taas BNS-ilt: “Peaminister Kaja Kallas kohtus kolmapäeval video vahendusel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, Läti peaministri Krišjānis Kariņši ja Leedu peaministri Ingrida Šimonytėga, rõhutades, et rünnak NATO vastu peab olema mõeldamatu. Kallas märkis, et Venemaa agressioon on jäädavalt Euroopa julgeolekuolukorda muutnud. Uues julgeolekukeskkonnas peab NATO olema valmis pikaajaliselt igakülgsete ohtude tõrjumiseks.”
Võrrelde neid kahte uudist. Vahet märkate? Gintarė Skaistė tegi konkreetse ettepaneku, Kaja Kallas teeb üldsõnalisi loosunglikke sõnu. Kui lugeda Eesti poliitikute ütlusi meedias, siis need ongi nagu NLKP loosungite karjumine. Näiteks ütleb kaitseminister Kalle Laanet BNS-i uudises: „Euroopa liidul on tänases julgeolekuolukorras väga oluline roll – stimuleerida investeeringuid kaitsevõimekusse liikmesriikide seas” ja kiidab mingi algatust “hiljuti asutatud EDA kaitseinnovatsioonikeskus HEDI, mis sobitub tulevikus väga hästi meie NATO DIANA jalajäljega.”
Kõik see näeb piltlikult välja umbes nii, nagu üks inimene (Kaja Kallas, varem ka Kersti Kaljulaid) räägiks jalgrattateede vajadusest, teine (Gintarė Skaistė) aga märgiks ära, kuhu need tuleb teha ja millega tuleb seejuures arvestada. Propagandistlikult kõlab esimene kahtlemata hästi, aga reaalsed teod järgnevad ikkagi teisele.
Võib-olla teevad Uued Uudised meie poliitikutele liiga, aga vähemalt meediauudiste järgi selline pilt avaneb – meie omad karjuvad loosungeid, tegusid teevad teised. Ja see on väga loogiline, kui vaadata, kuidas sõimatakse Helmesid, kes ütlevad kõik ausalt ja otsekoheselt välja – Eesti ühiskond on juba ammu loobunud otsekohesusest ja eelistab kauneid loosungeid.
UU