23.11.2022
Tallinnas ja selle ümbruses majad aina kerkivad, aga kes neis elama hakkab?
Teisipäevane Kaja Kallase kõne Riigikogus oli täis loosungeid, mille varju aga jäi see, mida valitsus tegelikult Ukrainale teeb.
Kaja Kallas väitis suuresõnaliselt: “Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. /…/ Energiakriis ja enneolematu inflatsioon, piiride survestamine ja rändekriis Euroopa ümber, Vene sõja eest põgenevad Ukraina sõjapõgenikud, ründed, info küberruumi sees ja vastu ning tugi äärmuslusele ja ebastabiilsusele ning muude haavatavuste ärakasutamine on kõik seostatavad ühe põhjuse ja teguriga: Vene imperialism ja Vene sõjamasin. /…/ Iga järgneva kriisi lahendused ehitame eelneva kriisi õppetundidele. Euroopa Liidu tervisekriisis karastunud kriisimehhanism on aidanud kõikvõimalike abivajadustega nii Ukrainat kui ka liikmesriike. Ajutise kaitse esmakordne käivitamine võimaldas ühtset ja solidaarset vastust enneolematule sõjapõgenikevoole. /…/ Me oleme oma mõtetes ja tegudes toeks Ukrainale ja Ukraina rahvale.”
Tegelikult aga teeb praegune Reformierakonna valitsus Ukrainale karuteene, kinnistades põgenikud siia – nii tehti seadus, mille järgi aktsepteeritakse Eestis Ukraina arstide ametidokumente, mis seob sealt tulnud meditsiiniharidusega inimesed kindlasti siinse töö juurde, samas aga vajab sõdiv Ukraina iga oma medtöötajat. Vaba sissepääs Eestisse annab võimaluse ka neile desertööridele, kes ei taha Ukraina eest sõdida. Eestis on üle 20 000 ukraina põgeniku, kes pole endale ajutist kaitset taotlenud – järsku seetõttu, et siis selguks nende sõjaväekohuslus Ukraina riigi ees? Arvukad Eestis töötavad inimesed seotakse tegelikult (tasuva) töökohaga meie riigi külge, sest ettevõtjad ju otsivad tööjõudu. Paljud ukrainlased jäävad nii ka sõjajärgse ülesehitustöö jaoks kadunuks. Eesti võtab Ukraina inimesed omale.
Kaja Kallas arvab, et sõjapõgenikke kontrollimatult siia lubades on ta neile heategija, tegelikult aga aitab ta Putinit. On ju Kreml kuulutanud, et Ukraina riik on kunstlik moodustis, mida tegelikult pole olemas, ja ukrainlased olevat etnilised venelased. Ukrainat purustades loodab Putin, et ukrainlased põgenevadki maailma laiali ja eriti läänemeelsed neist ning nii on lihtsam teha peagi Venemaaga liituvaid rahvavabariike. Mida rohkem ukrainlasi kodumaalt jäädavalt põgeneb, seda parem agressorile, sest nii on maad kergem annekteerida.
Stalin tegi sama Ida-Ukrainas holodomori ehk suure kunstliku näljahäda aegadel, mil inimesed lasti nälga surra või põgeneda, ja asemele veeti Kesk-Venemaa venelased – nii tekkiski separatismikolle Donbassis.
Lisaks jätkab Putin ukraina põgenikega hübriidsõda Euroopa Liidu ja kogu läänemaailma vastu. Juba Valgevene hübriidsõja eesmärke ei varjatud – ujutada Lääs üle põgenikega, et ummistada sealsed sotsiaalsüsteemid, panna Läänele peale tohutud kulutused põgenikele, tekitada migrantidega kultuurikonfliktid ja kõige sellest kokkuvõetult rahuolematus ja ebastabiilsus.
Euroopa on niigi 2015. aastast saati küllastunud migrantidest ning neid tuleb üha rohkem peale ka Vahemere suunalt ja Balkani marsruudilt, nii et isegi liberaalsed-vasakpoolsed valitsused kehtestavad karmimaid rändepiiranguid. Lisaks on Euroopa kriisis, mis on tekkinud energiahindu lakke kergitanud rohepöördest ning suurtest pandeemiakulutustest – heaoluühiskonna aeg on otsas. Sellest saab aru ka Putin, kes lahendab ukraina põgenikega kaks oma muret – esiteks tühjendab ta nii Ukraina ukrainlastest, võtab riigilt ajud ja töökäed, mida oleks vaja riigi toimimiseks ja ülesehitamiseks, ning lisaks tekitab Lääne ühiskonnale suured probleemid rändetulvaga.
Seega võib Kaja kallase põgenikelembus tunduda õilsana, kuid tegelikult on see pigem Putinile kasuks. Rääkimata Eesti rahvusriigi hävingust üha suureneva venekeelse kogukonna läbi.
Uued Uudised