Peaminister Kaja Kallas on juba tuntud valetaja, kuid kolmapäevases infotunnis tuli valesid lausa ridamisi.
Nii teatas ta vastustes saadikutele: “Meie majanduse olukord, tegelikult viimased sõnumid on pigem olnud positiivsed, näiteks tööstustoodang on jälle kasvama hakanud, mis on positiivne ja neid positiivseid näitajaid on veel. /…/ Mitmel objektiivsel põhjusel on tööstusel olnud väga raske aasta, aga värsked uudised näitavad, et see trend on muutunud ja novembris ja detsembris on nokk ülespoole.”
Postimees kirjutas 22. jaanuaril: “Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes statistikaameti andmetel 2023. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,8 protsenti ja võrreldes 2022. aasta detsembriga 4,4 protsenti.”
BNS 6. veebruaril: “Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5 protsenti vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21 protsenti töötlevas tööstuses 9,8 protsenti ning mäetööstuses 4,7 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenesid tootmismahud 2023. aastal kõigis kuudes. „Möödunud aasta oli tööstusettevõtetele raske, võrreldes varasemate perioodidega võib täheldada, et nii vähe toodeti viimati 14 aastat tagasi,“ kommenteeris Bunder. Eelmisel aastal vähenesid tootmismahud enamikul töötleva tööstuse 23 tegevusalast.”
Muide, statistikaameti juhtivanalüütiku andmete kohta ütles Kaja Kallas vastuses Urmas Reinsalule: “See, et tööstustoodangu langus on viimase 14 aasta suurim, ei vasta tõele.”
“Nüüd, kui vaadata positiivsetest märkidest veel, siis positiivsed märgid on need, et palgad kasvavad. Kõige olulisem on 10,4% palgakasv 4%-lise inflatsiooni juures. See näitab seda, et inimeste ostujõud kasvab rohkem, kui hinnad kasvavad, ja see on reaalse ostujõu kasv,” väitis Kaja Kallas.
Swedbanki analüüs 7. veebruarist BNS-i vahendatuna: “Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõdes, et kõige rohkem raha läheb Eesti inimestel toidule. “Kuna toit on oluliselt kallimaks muutunud, aga sööma peab, on toidu osakaal tarbimiskorvis aastaga tõusnud 22 protsendilt 24 protsendile. Sellest hoolimata süüakse rohkem odavama hinnaklassi tooteid ja kollase sildiga toitu,” märkis ta. /…/ “Talvekaupade allahindlused olid tänavu suuremad kui aasta tagasi. Müük ei lähe, kuna inimeste ostujõud on langenud ja majanduslik ebakindlus suur. Lisaks rõivastele ja jalanõudele odavnesid kuuga puhkusereisid, seda hooajaliste tegurite tõttu,” rääkis Elmik. Sel aastal kerkivad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 3,7 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude kasvust.”
Peaminister Kaja Kallas peab ennast seega targemaks kui on statistikaameti ja Swedbanki analüütikud. Arvatavasti arvab ühiskonna enamus vastupidi.
Peaministri suust kostus veel naljakaid jutte. Nii väitis ta: “Nüüd te peate mind küll väga kõikvõimsaks, kui te arvate, et mina suudan üksi majandust panna kasvama või kahanema. No see ei ole ju mõistlik jutt!”
Paraku saabki just üks inimene panna majanduse kahanema, seda juhul, kui ta on peaminister ja vastab küsimustele nii, et selle kohta on lausa tõsieluline meem: “Ma olen peaminister, ma ei tea midagi!”
Kogu infotunni jooksul kasutas Kaja Kallas taas süüdistusi “EKREIKE valitsuse” pihta. Selle peale palus EKRE saadik Kert Kingo eesistujal peaministrile meelde tuletada: “Meil on infotundi kutsutud lisaks teistele ministritele peaministrina Kaja Kallas. Tema räägib siin EKRE valitsusaja otsustest, ometigi ta on juba kolmas kord ju peaminister. Äkki tuletate talle meelde, et Kaja Kallas on valitsusjuht 2021. aasta 26. jaanuarist, kolm aastat? Selle aja jooksul on ta vähemalt kaks riigieelarvet koostanud oma valitsusega ja selle aja jooksul on ta hulgim igasuguseid otsuseid vastu võtnud.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid