Peaminister Kaja Kallas on tuntud väga kitsa silmaringiga inimesena, kes teab riigis toimuvast väga vähe, küsimuste korral suunab küsija sageli teiste ministrite või ametnike juurde või teatab, et tal pole vastavat paberit ligi. Samas oskab kunagine rahandusminister ja EKRE liider Martin Helme kaasa rääkida praktiliselt iga eluala teemadel. Tasemete vahe on tohutu.
Ühes Riigikogu infotunnis teatas Kaja Kallas tõsimeeli, et Eesti sisserände aastakvoot olevat 1307 inimest ja niipalju aastas tulevatki. Samas jääb sellest kvoodist välja peaaegu miljardiline läänelik majandusruum ja välismaalaste seaduses on paarkümmend erandit, kuid seda ei näi valitsusjuht teadvat.
Esmaspäevastel arupärimistel räägiti taas migratsioonist ja peaminister hiilgas taas oma rumalusega.
“See ei vasta tõele, et meil on üle 100 000 siis slaavikeelse inimese, see ei vasta lihtsalt tõele, need numbrid on teil ülepaisutatud. /…/ Kõige enam tuli 2022. aastal Eestisse Ukraina sõjapõgenikke, keda on 31 817. /…/ Kui lihtsalt numbritele otsa vaadata, siis 2023. aasta seisuga oli valgevenelaste, venelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis 27,3%,” väitis Kaja Kallas.
Jaak Valge täpsustas: “SITKE andmetel on Eestisse sisenenud Ukraina sõjapõgenikest hetkeseisuga siia jäämise deklareerinud 87 000, aga nende hulka ei kuulu need, kes on tulnud üle Läti piiri. Ja tegelikult meil ei ole õrna aimugi, et palju neid inimesi siin on. Teame ainult nende arvu, kes on saanud Eestis ajutise rahvusvahelise kaitse.”
Juba Kaja Kallase andmed 2022. aasta kohta on valed. Siseministeeriumi kodulehel on kirjas: “Perioodil 2022. aasta veebruari lõpp kuni 2023. aasta märtsi lõpp on: PPA piiril registreerinud ligi 127 000 sõjapõgeniku riiki sisenemise, kellest ligi 58 000 on kasutanud Eestit transiitmaana. Eestis oli 2023. aasta märtsi lõpu seisuga ligi 36 000 ukrainlasest ajutise kaitse saajat.”
Seega sisenes sõja esimese aasta jooksul Eestisse 69 000 ukrainlast, kes lubasid siia jääda, mitte 31 817. Muidugi võib siin vaielda, et 2022. aasta tähendab jooksvat kalendriaastat, mitte perioodi ühe aasta 24. veebruarist järgmise aasta märtsi lõpuni, kuid ukrainlaste saabumise aktiivsus on kordades suurem, kui peaminister väidab.
Möödunud aasta 19. detsembri seisuga on siseministeeriumi lehel kirjas: “Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest on 85 789 piiril öelnud, et plaanivad mingiks ajaks Eestisse jääda. Ajutise kaitse taotlusi on 19. detsembri seisuga kokku registreeritud 50 504.”
Nagu Jaak Valge ütleb, ei ole nende 87 000 hulgas neid, kes on tulnud üle Läti piiri, kus kontrolli ei ole. Arvestades, et 35 000 ukrainlast ei ole ajutist kaitset taotlenudki, võib eeldada, et kontrollimatult saabunuid on päris suur hulk, seega Kaja Kallase väide, et “need numbrid on teil ülepaisutatud”, on lihtsalt vale, sada tuhat on täiesti reaalne arv ja ilmselt ka tegelikkuses omajagu suuremgi, kui arvestada varjatud sisenemist.
Kaja Kallas jätab kindlasti “slaavikeelsetest” rääkides arvestamata näiteks usbekid, moldovalased ja teised endise Nõukogude Liidu aladelt saabunud, kes on samuti venekeelsed. Ei päde ka tema jutt, et “2023. aasta seisuga oli valgevenelaste, venelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis 27,3%”. Viimane rahvaloendus, kus inimestele anti võimalus valida mitut emakeelt, oli väga selgelt suunatud sellele, et tegelikku rahvastikku struktuuri varjata ja kui kõndida Tallinna tänavatel, siis vene keele rohkust kuulates ei usu küll kuidagi, et venekeelseid on kogu riigis pisut üle veerandi.
Selle kohta ütles Martin Helme esmaspäeval: “Mõne aastaga tuleb Eestisse juurde inimesi 100 000, ja selle peale peaminister ütleb meile: meil ei ole massiimmigratsiooni. Aga vabandust, mis see number olema peab, et reformierakondlaste meelest ka oleks meil massiimmigratsioon? Pool miljonit kahe aasta jooksul või miljon või mis see number on? Me räägime juba 100 00‑st juba tulnust. Ja see ei ole veel massiline Eesti rahvaarvu juures! Meid on alla miljoni, eestlasi on alla miljoni./…/ Me nägime selle ebaadekvaatse lämina tegelikku palet 31. detsembri kell 11 õhtul Raekoja väljakul. See ongi Kaja Kallase valitsuse rahvastikupoliitika: Eesti venestub meie silme all. Ja selline venestamispoliitika on loomulikult kasulik Venemaale, Kremlile. Eesti venestamine läbi immigratsiooni slaavi riikidest on Kremli huvides. /…/ Nii suurt slaavlastele saabumist Eestisse, vene keele kõnelejate saabumist Eestisse ei ole mitte kunagi olnud. Karl Vaino ajal ei olnud, ei olnud Elsa Gretškina ajal, ei olnud Aleksander III ajal, kui Eestis toimus ametlik venestamine. Ja selle kõige me nägime ära kell 23.00 Raekoja platsil 31. detsembril. ”
Üks huvitav ülestunnistus Kaja Kallaselt siiski tuli: “Numbrite järgi ei ole meil massilist migratsiooni, selles mõttes seda ei ole. Aga ka mind häirib see vene keele kasutamine väga.”
Peaministrile ettesöödetud numbrid on seega ilusad, aga temagi on omaenda korraldatavat venestamist ääri-veeri ära hoomanud.
Uued Uudised
Allikas: Riigikogu stenogrammid