30.11.2023
SEB uuring näitab, et Leedu majandus areneb Baltikumis kõige jõudsamalt.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Helle-Moonika Helme sai peaminister Kaja Kallaselt vastuse tema küsimusele pangaliidu esindajatega kohtumise ja võimaliku huvide konflikti kohta.
Küsimus: Kas saate kinnitada, et koalitsioonis ei ole arutatud selle kokkuleppe sõlmimise tingimusi ühegi eespool nimetatud ametiisikuga (Võrklaev, Michal, Oras, Läänemets, Atonen) ega ühegi teise ametiisikuga, kes ise või kelle lähedane isik võib kuuluda pankade omanike ringi?
Vastus: Eesti Pangaliidu ega Eestis asuvate pankadega ei ole sõlmitud kokkulepet ja seetõttu ei ole ka arutatud koalitsioonis võimaliku kokkuleppe tingimusi.
Küsimus: Kas Te näete pankadega sõlmitud kokkuleppes, mis on nimetatud isikutele majanduslikult kasulik ja Eesti Panga ekspertide hinnangul Eesti riigile kahjulik, huvide konflikti?
Vastus: Kokkulepet Eesti pankadega ei ole sõlmitud. Eestis asuvad pangad on vabatahtlikult suurendanud solidaarsust ning otsustanud solidaarselt panustada riigieelarvesse ning võtta aastatel 2023–2025 välja rohkem dividende, tänu millele lisandub neil aastatel jaotatud kasumilt tasutud tulumaksuna ca 130 miljonit eurot. Kokku laekub pankadelt aastatel 2023– 2025 riigile lisatulu ca 520 miljonit eurot.
19. septembril 2023. kohtus Kallas Eesti Pangaliidu esindajatega, veel osalesid kohtumisel rahandusminister Mart Võrklaev, peaministri büroo juhataja Gerrit Mäesalu ja majandusnõunik Ardo Hansson. Kohtumise tingis Kallase sõnul avalik debatt kehtestada tagasiulatuvalt pankadele täiendav kasumimaks, kuigi riigikogu oli paar kuud varem juba muutnud ettevõtete maksustamise reegleid, sh pankade maksustamist.
„Kohtumise eesmärk oli selgitada Eesti Pangaliidu ja pankade esindajatele ühiskonna ootust ning kasvanud intressimäärade tõttu leida ühine arusaam, milline võiks olla pankade panus, mida nad saavad ühiskonnale anda ja mis kujul,“ kirjutas Kallas.