Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kaja Kallase “rõõmusõnum” juunikuiselt NATO tippkohtumiselt osutus mulliks: britid viivad osa oma sõduritest hoopis ära

-
28.09.2022
Kaja Kallas jäi juunis NATO tippkohtumisel tühjade kätega, seepärast puhus ta üles brittide vana lubaduse, mis nüüd nulliks osutus.
© Scanpix

Kui peaminister Kaja Kallas käis juunis NATO tippkohtumisel, ei olnud tal mingeid tulemusi ette näidata – seetõttu puhuti kõrgeks uudis sellest, et britid kinnistuvad Eestisse, kuigi see oli kokku lepitud ammu enne tippkohtumist. Nüüd aga selgub kurb tõsiasi: britid viivad osa oma sõduritest sootuks minema.

Kui Mart Helme rääkis “plaanist B”, siis tembeldati ta Kremli käsilaseks ja NATO õõnestajaks. Praegu aga on plaani B väga vaja, sest brittide otsus sündis just Vene agressiooni kõrghetkel ja see annab Putinile tugeva signaali, Eestil aga tuleb oma seisukohti “NATO vihmavarju” osas kibeda tundega revideerida. Isegi kaitseväe juhataja Martin Herem, kelle haldusalast saadeti erru kümneid spetsialiste, kes ei lasknud ennast vaktsineerida, tunnistab, et kaitseväge on vaja nüüd suurendada, pikendades ajateenistuse kestvust.

Aga kurbadest uudistest. Sajad Ühendkuningriigi sõdurid viiakse Eestist jõulude paiku ära. Seda hoolimata Briti valitsuse lubadusest tugevdada NATO idatiiba Vene agressiooni vastu, vahendab ERR Briti ajalehte The Times.

Eesti valitsus lootis, et riiki jääb ligikaudu 2000 Briti sõdurit, millele oleks lisandunud veel paarsada.

Kaks allikat kinnitas ajalehele The Times, et Eestisse veebruaris toodud 700 sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki. Praegu ei ole plaanis antud üksust asendada.

Briti valitsuse plaani tõttu väheneb Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis poole võrra. Siiski jäävad Eestisse 900 Briti sõdurit üksusest Tema Majesteedi Kuninglikud Husaarid (King’s Royal Hussars).

ERR kirjutas juunis: Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et liitlaste vahel valitses kolmapäevasel Madridi tippkohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toimunud põhimõtteline muutus, mis tõi kaasa ajaloolised otsused alliansi idatiiva tugevdamiseks ja Eesti kaitseks.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul luuakse Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus tegutseva diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. „Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul. Diviis hakkab paiknema NATO käsuahelas,“ ütles Laanet.

Lisaks otsustasid liitlased kaitseminister Kalle Laaneti sõnul idatiiba tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõjalise tugevduse järele on kõige suurem.

„Ühendkuningriik on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis,“ ütles Laanet. Oluline on, et Ühendkuningriigi brigaadi osised koos täiendavate sõjaliste võimetega hakkavad rahu ajal roteeruma Eestisse ning harjutama Eesti kaitset reaalsetes tingimustes. See tagab Briti üksuste kõrge valmiduse ja igakülgse koostöö Eesti üksustega nii kriisi kui vajadusel ka sõja tingimustes.

Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama.

Kaitseminister Hanno Pevkur nimetab brittide lahkumist “llitlaste loomulikus liikumiseks”.