Eesti Ekspress kirjutas just loo peaminister Kaja Kallase halbadest valikutest koroonakriisis – aga sama halvad on ka tema valikud poliitikas.
Riigikogu kutsus peaministri Toompeale, et saada ülevaadet valitsuse sammudest koroonakriisi lahendamisel. Kaja Kallas algul eiras kutset, siis hakkas keerutama, edasi keeldus nimetamast kindlat aega, mil teda Riigikogus näha saab, ja lõpuks jättis tanki oma erakonnakaaslase, Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri.
Kogu lugu on paisumas skandaaliks, aga peaminister jätkab peitusemängu – kuigi toimuv hakkab kõvasti kõigutama nii valitsuse kui Reformierakonna mainet. Peaminister eirab ülbelt seadusandjaid-rahvaasemikke ja keeldub nendega arutamast kogu ühiskonda häireseisundis hoidvat probleemi, olles ise alles kaks kuud tagasi nõudnud tollast peaministrit samas küsimuses kohe Riigikogu ette.
Miks Kaja Kallas sellist ohtlikku mängu mängib? Sest tal on kaks halba valikut – kas tulla Riigikogu ette ja arutlustes paljastada see, et ei temal, valitsusel ega Reformierakonnal ei ole mingit plaani ega võimekust koroonavõitlust juhtida ja nad on ette läbi kukkunud, või keelduda Riigikogu ette tulemast, riskides saada kaela süüdistus Riigikogu eiramises ja ebademokraatlikus valitsemisstiilis.
Tundub, et Reformierakond ja Kaja Kallas on valinud teise variandi – las jääb pealegi mulje, et ta on ülbe, see on igal juhul parem, kui näidata, et ta on täiesti saamatu ja ebakompetentne. Ülbena saab edasi valitseda, lollina aga ilmselt mitte.
Paraku on tal lisaks opositsioonile veel karmim vaenlane – inimesi niitev koroona, mis ei lase ebakompetentsel valitsusjuhil pikalt lolli mängida. Kallas sattus magusa võimupiruka juurde väga valel ajal.