Peaminister Kaja Kallas üllatas möödunud nädalal teatega, et kui kriisid kord lõpevad, siis hakkab tema alles valitsema – tõestades sellega, et praegu on ta oma rollis vaid iluasi ja tema valitsus tegelikult ei valitse.
Peaminister on öelnud, et riik polevat süüdi elektrihindade katastroofilises tõusus, see olevat ülemaailmne nähtus – aga riik saab ette võtta midagi, mis seda katastroofi pehmendaks või üldse olematuks teeks. Poolakad ei lasknud Brüsselil oma Turowi energiakompleksi sulgeda ja kuigi Euroopa Komisjon neid nüüd trahvidega pommitab, on poolakatel toasoe olemas.
Eesti võiks midagi ette võtta börsiga (näiteks tavatarbijaid sellest mööda suunates) või CO-kaubandusega, nagu seda teevad mitmed Euroopa maad, aga Kaja Kallase valitsusel ei jätku lihtsalt julgust ja tahtmist oma maa eest seistes ülemaailmsete hädade ja võõrsilt soovitatavate meile kahjulike lahenduste vastu välja astuda.
Kui võtta võrdluseks Leedut, Lätit ja Poolat tabanud hübriidsõda, siis kui see kord Eestit peaks tabama, ütleb Kaja Kallas tõenäoliselt, et rändekriis on ülemaailmne häda, Euroopa Liidu rändepoliitika näeb ette rändlejate tervitamist ja nii hakkabki liberaalide valitsus migrante sisse lubama. Lätlased, leedukad ja poolakad paraku keeldusid ülemaailmset tendentsi arvesse võtmast ja tõrjusid rändekriisi koos hübriidsõjaga tagasi – värske AFP uudis ütleb, et Iraak on Valgevenest tagasi viinud tervelt 4000 iraaklast.
Sel nädala hakkab PortoRollo valitsus taas mõtlema sellele, kuidas inimesed mõjusamalt kerjamisjärjekordadesse panna. Keskerakond üritas eelmisel nädala küll selgroogu leida, aga mida pole, seda pole. Jüri Ratase poliitilist laveerimist näitab seegi, kuidas ta omal ajal Riigikogu Valge saali lipuküsimuse lahendas. Riigikogu esimees Henn Põlluaas jättis sinna neli Eesti lippu, Jüri Ratas aga soovis kaks Euroopa Liidu tähelippu tagasi tuua. Kui ta oleks seda teinud, oleks teda süüdistatud Eesti lippude välja viimises, kui aga oleks ta olukorra endiseks jätnud, saanuks ta süüdistuse ebalojaalsuses Brüsselile.
Jüri Ratas tegi pealtnäha asjaliku vangerduse – jättis neli Eesti lippu alles ning tõi kahele EL-i plagule lisaalused juurde ja nüüd on saalis kuus lippu. Ühest küljest poliitiline tarkus, aga teisalt näitab see, et Keskerakonna liidril on puudu põhimõtetest.
Nii jätkavad kaks erakonda valitsemise mängimist, kannatab aga Eesti rahvas.
Jüri Kukk, toimetaja