Kaja Kallase valitsuse poliitika on igas mõttes ja igal elualal valelik ja vastuoluline

Hiljuti levis uudis sellest, kuidas Euroopa Liit pani pausile nn soode taastamise direktiivi, kuid Eesti otsustas sellega omal käel edasi minna. Ilus otsus küll, aga variserlik, kui samal ajal taanduvad sood ja rabad Rail Balticu ja laskealade laienduste eest.

Looduskaitse pole ainus selline ala – näiteks Tallinnas tahetakse vähendada autostumist ning minna üle jalgratastele ja ühistranspordile. Samas aga ehitatakse pealinna üha uusi ja uusi kortermaju, linna lähistele uusasundusi ning tuuakse tööjõuna sisse üha enam välismaalasi, kes just sinna elama asuvad.

Kas riik loodab, et välismaalased on keskkonnateadlikud ja on nõus jalgrattaga Haaberstist kesklinna tööle väntama või tipptunni pilgeni täis bussis loksuma? On kaheldav, kas juhtivtöötajad ja IT-spetsialistid tulevad Eestisse selleks, et rohepöörde korras askeetlikku elu elada. Pigem tahavad nad siit leida täielikku elukvaliteeti koos auto, parkimisvõimaluste ja korteriga mõnusas asukohas. Kolmandatest maadest tulijatega on veelgi hullem, neil on kodus vaesust niigi küllalt, nemad tulevad siia euroopalikku kõrget elustandardit nautima, millesse tarbimist piirav rohepöörasus ei mahu.

Tarbimise piiramine on rohepöördesse lausa evangeeliumina sisse kirjutatud, aga kui vaadata riigi arenguprogramme, siis liigutakse ikkagi selle poole, et Eestisse üha rohkem tootvat tööstust luua (kuigi nii kõrgete maksude ja elektrihindadega ning sõjahüsteerias riiki investorid enam ei tule). See on taas vastuolu rohepöörasuse ja tegeliku elu vahel.

Väga õige küsimuse tõstatas hiljuti Riigikogus üles EKRE saadik Alar Laneman. Nimelt neelavad kliimameetmed nüüd ja edaspidi tohutult raha, samas aga käib Ukraina sõda, kuhu tuleks Euroopal ukrainlaste võidu nimel rohkem panustada, samuti riikide endi kaitsevõimesse – vähemalt Ukraina sõja ajaks tuleks rohepööre pausile panna ja raha suunata kaitsevõimekuste tõstmisesse. Eestis on olukord veelgi absurdsem, sest kaitsekulutusi on vaja hädasti suurendada, aga Kaja Kallase valitsuse paiskab raha hoopis rohepöördesse ning tahab lisaks kõigele saavutada ka tasakaalus eelarvet.

Neist kolmest oleks hetkel, mil majandus on põhjas, võimalik arendada ainult ühte ja kindlasti peaks selleks olema kaitsevõimekuste tõstmine. Kaja Kallase käpardvalitsus aga tahab teha kõiki kolme asja ja päris kindlasti põrub ta kõigi kolmega.

Eestis on kombeks teha pikaajalisi arengustsenaariume, näiteks 2035. või 2050. aastani, mis on lihtsalt asendustegevus ja raha raiskamine, kui arvestada, kuidas koroonapandeemia ja Ukraina sõda mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ja maailma arengud segi paiskasid. Muutuv maailm lisab uusi “üllatusi” lausa iga päev ja need ei käi sugugi mitte kavadega sünkroonis.

Uued Uudised