Olukorras, kus Kaja Kallase valitsedes ei vastuta ükski võimukandja enam oma haldusalal toimuva eest, levib kummaline omaenda kohustustest eemal seismine üha enam ka teiste ministrite seas – nii räägib siseminister Lauri Läänemets, kelle otsene kohustus on oma ministeeriumis asjad korda ajada, sellist juttu, nagu oleks ta ise palgahädas päästja, mitte neid abistama ja varustama kohustatud minister.
Kui lugeda BNS-i uudist, jääb mulje, nagu räägiks täielik kõrvalseisja – ilmselt see ongi praeguse valetajate valitsuse raudne reegel, lükata endalt igasugune vastutus ja nutta koos hädalistega selle üle, kui raske elu on. Mitte keegi selles valitsuses ei tundu aru saavat, et see ongi nende endi otsene kohustus, seista oma haldusala vajaduste eest.
BNS vahendab: “Siseminister Lauri Läänemets tõdes, et kuna seadus ei luba päästjatel ja politseinikel streikida, siis hääletavad nad palga ajale jalgu jäädes jalgadega ja otsivad omale uue töö.
“Eestis on olnud tavaks, et õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõuse vaadatakse terviklikult, sest kõik need elukutsed eeldavad lisaks väljaõppele ka erakordset pühendumust ja panust. Ning mis seal salata – politseinike ja päästjate puhul ka valmisolekut riskida teiste turvatunde nimel oma elu ja tervisega,” kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias.
“Erinevalt õpetajatest ei võimalda seadus politseinikel ja päästjatel streikida, sest sellega kaasneks reaalne oht inimeludele ja avalikule korrale. Seda tõsisemalt tuleb kuulata ja arvestada siseturvalisuse valdkonna töötajate õigustatud ootusi oma palgataseme osas. Politseinikel, päästjatel, aga ka häirekeskuse päästekorraldajatel on õigustatud ootus kindlustundele lähiaastate palgaperspektiivi küsimustes,” märkis minister.
“Streikida päästjad-politseinikud ei saa, aga alati on risk, et kui palk jääb ajale jalgu, hääletavad meie siseturvalisuse eesliini töötajad jalgadega ning leiavad endale tasuvama töö mujal,” tõdes Läänemets. “Pealekasvu ka ei meelita, kui valdkonna palgatase ei võimalda noorel inimesel isegi näiteks eluasemelaenu võtta.”
Sellist juttu võiks ajada mõni endine siseminister, aga mitte ametisolev – tema kohustus on seista selle eest, et päästjad ja politseinikud “ei hääletaks jalgadega”. Läänemets aga räägib nagu kõrvalseisja ja justkui isegi utsitab tagant.
Rääkigu Läänemets sellist juttu valitsuses ja kui koalitsioon ei ole võimeline midagi paremaks tegema, andku teed järgmistele, kes tõenäoliselt suudaksid enamat ja ka vastutaksid oma haldusala eest.
Uued Uudised