Juba mõnda aega räägitakse paralleelselt sellest, et Kaja Kallas pidavat “oma mandaadiga” valitsema kõik neli aastat, et enda kasvatatud kibedaid vilju maitsta, samas aga ilmuvad ridamisi uudised sellest, kuhu ta võiks veel enne uusi Riigikogu valimisi maanduda.
BNS kirjutab: “Väljaanne Politico kirjutab oma poliitikaanalüüsis, et Brüsseli tagatubades seostatakse Kaja Kallase nime Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohaga, vahendab Postimees.
Politico kirjutab, et ühe stsenaariumi järgi võivad kõikides Euroopa tähtsates juhiametites koha sisse võtta naised. Pärast juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi vabaneb mitu tähtsat Brüsseli ametikohta ning Politico andmetel sahistatakse Brüsseli tagatubades peamiselt neljast nimest – Euroopa Komisjoni presidendiks peaks jääma Ursula von der Leyen ja Roberta Metsola parlamendi presidendiks, Taani praegune peaminister Mette Frederiksen aga peaks saama Euroopa Ülemkogu juhiks ning Kaja Kallast nähakse Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana.”
Politico kirjutab, et Kallase nimega seoses tuuakse Brüsseli tagatubades aina rohkem jutuks üht olulist aspekti – Eesti asukohta. Ukraina sõja tõttu usutakse, et vähemalt üks ametikoht peaks minema Ida-Euroopa valitsus- või riigijuhile. Politico hinnangul on lausa võimatu vältida Ida-Euroopa poliitikuid ametikohtade valimisel.
Politico arutleb, et Kallase jaoks võib takistuseks saada liialt karm hoiak Venemaa suhtes. See olevat tema puhul olnud ka takistuseks NATO kõrge ametikoha saamisel.”
Mida sellest jutust välja lugeda? Esiteks, ka Kersti Kaljulaidi puhul pakuti välja sooje kohti, kuhu ta maha võiks potsatada, aga midagi väga sooja ta pole saanud. Pigem näib see protsess “omadele” iga hinna eest koha otsimisena ja väljapakkumisena, kusjuures lõpuks leitakse “kõrgemal pool” ikkagi, et sellesse kohta kandidaat ei sobi.
Kaja Kallase puhul on oluline ka see, et ta kuulub siinsesse “Nõukogude Liidust Euroopa Liitu”-nomenklatuuri ja temale lausa peab sooja koha leidma. Kui ta kord peaministri kohalt taanduma sunnitakse, peab Kallas ju mingi asenduse saama, aga Eestist peab ta igal juhul kaduma, ebaõnnestunud peaministril siin kohta pole. Enne teda on rikkalikule eurokohale saadetud teisigi ministreid ja peaministreid. Ehk siis eurokraadid võtavad liikmesriikide ekssatraabid oma leivale.
Kaja Kallas pole sugugi mingi “terav pliiats”, mida on näha igast Riigikogu infotunnist, ja seetõttu pole talle kerge uut kohta leida. Üks pluss tal on, nimelt see, et ta on naine (kuigi see käib sooneutraalsuse vastu) – nimelt ütleb ka Politico-uudis, et juhtivkohtadele eelistatakse naisi. See on paraku taas kahe otsaga asi, sest praegune Euroopa Komisjon president Ursula von der Leyen on tuntud sellepoolest, et Saksamaa kaitseministriks olles lasi ta sisuliselt Bundeswehri põhja ning väidetavalt olevat tema Brüsselisse lahkudes Saksa sõjaväes rahulolevalt ohatud.
Nii oleks ju ka Kaja Kallasega, kes on kodumaal majanduse põhja lasknud, riigi julgeoleku ummikusse juhtinud ja oma maa venestanud – “Euroopasse” minnes satub ta teiste omasuguste liberaalsete soss-seppade hulka, kes lasevad põhja nüüd juba kogu Euroopat. Siin võib ka Eesti kergendatult ohata ja mõelda tema suhtes EL-i tasemel nii, et “parem õudne lõpp, kui lõputu õudus” – las lasevad liberaalse Euroopa põhja, siis saab ehk puhtalt lehelt alustada.
Ebausutav tundub väide, et Kaja Kallast ei soovita NATO etteotsa, sest ta esindavat liiga Vene-kriitilist poliitikat. Kas NATO etteotsa sobiks siis leebe poliitik? Venemaa peab Ukrainas hävitussõda, NATO vastandub Venemaale ja lubab Ukraina liikmeks võtta – sellise organisatsiooni etteotsa ei sobikski “tuvi”, sinna on vaja “pistrikku”. “Sõjaprintsessi” mittesobivus tema Vene-kriitilisuse tõttu näib olevat väljamõeldud põhjus, miks teda ei valita, sest samas otsitavat EL-i struktuuridesse just Ida-Euroopa esindajat.
Kuigi Kaja Kallas ise seda hüsteeriliselt eitab, võib tema kõrvalejätmist mõjutada hoopis tema pere Vene-äri skandaal – sellise inimese panek kõrgele kohale on piinlik, seda enam, et kodumaal soovib kaks kolmandikku inimestest tema tagasiastumist. Pole usutav, et institutsioonid, kuhu Kaja Kallast pakutakse, ei teeks tema kohta ka taustakontrolli ja midagi head sealt nad siis ei leia.
Seni aga jätkub olukord, kus Kaja Kallas ootab Eestis Stenbocki majas oma tegude lõikusaega, samas aga kuuleb üha enam tema väljapakkumistest soojade kohtade täitmisel.
Uued Uudised