06.03.2019
Kaja Kallas, valijaid tüssava Reformierakonna esimees
See oli Katariina II, kellele kuulub tsitaat „võitjate üle kohut ei mõisteta“. Kuigi sellega ei saa päriselt nõus olla, võis ülbe ja auahne Vene keisririigi valitsejanna endale sellist kalambuuri ometi lubada. Ja kohut mõistis tema üle ajalugu.
Äsjased Eesti parlamendivalimised võitis paar aastat suhteliselt vaikselt opositsioonis tiksunud Reformierakond, iseäranis anomaalne oli selle esimehe Kaja Kallase häältesaak, seda just tugevalt kahtluse alla seatud e-valimiste tulemusi vaadates.
Kuid Kaja Kallasel jätkus katariinateiselikku enesekindlust, et mitte öelda ülbust, juba enne tulemuste maha hüüdmist. Näiteks välistas ta EKRE eos, millega sülitas näkku ligi 100 000 Eesti inimesele, kes rahvuskonservatiivide poolt hääletasid.
Samas oli ta hilisemas telesaates valmis olema ühes valitsuses Yana Toomiga. Et siis Yana Toom sobib ja EKRE mitte. Mis väärtustest me üldse räägime? See on ju kõigest poliitika.
Igatahes alustas Reformierakond Keskerakonnaga koalitsiooniläbirääkimisi.
Vaatame siinkohal korra, kuidas analüüsib Postimehe kolumnist Ivan Makarov Keskerakonna kehva häältesaaki venelaste hulgas.
Ivan Makarov: “Yana Toom lubas mõelda, miks kaotas ta mitu tuhat häält. Aga kas ta siis tõesti arvas, et kõik venelased fännavad tema head tuttavat massimõrvar Assadit? Või kõik jumaldavad vaenu ja sõda õhutavat Toomi televõõrustajat Vladimir Solovjovi, keda eurosaadik soovitas tungivalt ka ERRil palgata? Solovjovi, kes nähvas oma saates miljonitele venelastele, et tema juutidest eellased tulid praeguse Venemaa territooriumile ammu enne slaavlasi ja seega venelased on siin juutidel külas ning käitugu vastavalt? Kas kõigile Eesti kodanikest venelastele jääbki meeldima see, et Toom kaitseb Euroopa Parlamendis Venemaa huve? Kas kõik naudivad oma esindaja riiakust, sõnavara ja poolikut haridust? Mis inimesed need venelased peaksid siis olema, et neile kõigile jääbki see meeldima?”
Mailis Reps väidab, et tema partei kaotas palju hääli, kuna venelastele ei meeldi Keskerakonna läänemeelsus ja NATO pooldamine. Miks siis Mihhail Korb, kes ütles venelastele, et on NATO vastu, ja mis läks talle maksma ministri koha, ei pääsenud «läänevastaste» venelaste häältega taas riigikokku? Miks ei hääletanud paljud venekeelsed erakonna poolt, kes lubas kodakondsust kõigile, kes ei oska eesti keelt ja ei taha tutvuda põhiseadusega? Äkki see ei meeldinudki Eesti Vabariigi Vene kodanikele, kes saavad aru kodakondsuse mõttest ja oskavad seda hinnata? Äkki Eesti omaks võtnud venelastel on piinlik selle pärast, kuidas Reps kohtles Kohtla-Järve eesti kooli? Kas ei või eeldadagi, et iga venelane ei pea olema ilmtingimata läänevastane impeeriumimeelne šovinist? Kas te arvate, et vene inimesed on nii harimatud, et kõik nagu üks mees vaimustuvad Kremli avaldatavatest USA tuumapommitamise skeemidest?”
Kaja Kallas peaks aru saama, et asi pole ju sugugi neis 19-es EKRE saadikus, kelle rahvas Toompeale saatis, vaid meie inimestes, kes soovivad ühiskonnas muutusi. Neid ei saa ükski ennasttäis poliitik lihtsalt ühe liigutusega minema pühkida.
Ajakirjanik Priit Pullerits kirjutab Postimehes: “Täiesti ebaõnnestunud oli toon, millega Kallas EKRE välistas, ning pilk ja kehakeel, mis välistamist saatsid. Kallas ütles seda julma halastamatusega. Ütles võitja enesekindluse, lausa ülbusega.“
Kas tõesti ei saada aru, et EKRE kasvatab oma populaarsust suuresti just meie juhtivate parteide enda tegemata töö arvelt? Ja siin ei aita vihkamine. Vihkamine on ju emotsioon, mis ei vii edasi, kui tsiteerida Kaja Kallast ennast.
Mäletame, et just Reformierakonna vastutustundetu poliitika on viinud paari aastakümne jooksul Eesti seisu, mis on kurnatud rahvamassi pannud eelistama EKRE-t.
Alles see oli, kui kõik rääkisid Reformierakonna stagneerumisest, reforme ei tehtud, tunti end mugavalt, rahvale vaadati ülevalt alla, kuni toimus valitsuse remont ja valitsema asus Keskerakond.
Meenutagem, miks lahkus üsna hiljuti Reformierakonnast selle asutaja Igor Gräzin. Ta rääkis: “Seda Reformierakonda, mille loojate hulgas olin 25 aastat tagasi, ei ole täna enam olemas. Kodanike riigi asemel oleme ehitanud riigiaparaadi, kes hoolib paberitest rohkem kui inimestest. Vaba majanduse asemel on enam kui kümme aastat ehitatud riigikapitalismi. Erakonna algsed liberaalsed väärtused on kustunud ja minu püüded erakonda nende juurde tagasi kutsuda on osutunud tulutuks.”
Seda rahulolematust justkui ei mäletagi enam keegi.
Ja lõpetuseks. „„Nad tahavad kõik hävitada,” lausus ajakirjale Kaja Kallas, keda Economist esitleb kui liberaalse Reformierakonna juhti, kes kaotab paremkonservatiividest rääkides korraks enesevalitsuse.“ See tsitaat pärineb Õhtulehest.
Panite tähele – kaotas enesevalitsuse ja lisaks hirmutas. Nõnda see kõik jätkubki?
„Mida oleks Kallas pidanud [valimisteõhtul] ütlema?“ küsib Pullerits Postimehes. Ja vastab: „Võitja, ükskõik kui konkurentsitu, peab alati ilmutama suuremeelsust ja hoolivust. Nähes täna, kui paljud Eesti inimesed on andnud oma hääle EKRE-le, peame juhul, kui me valimised võidame, pidama igal juhul silmas ka nende huve ja kuulama nende muresid, sest valitsuse tõenäoliste moodustajatena on meie kohustus seista kõigi Eesti inimeste eest, ükskõik kelle poolt nad ka ei hääletanud.“
Võitjate üle saab ikka kohut mõista, kuigi seda nimetatakse pärast võitlust rusikatega vehkimiseks. Järelikult – võitlus jätkub.