Umbes nii käib Eesti poliitikas suhtlemine – poliitikud räägivad ametlikest tiitlitest hoolimata ametiasjadest nagu naabripoisid ja -tüdrukud.
Seda on eriti näha Riigikogus, kus öeldakse “Hea Jüri!” eriti just peaministrile, et järgmisel hetkel tal nägu täis sõimata või siis sootuks ignoreerida. Ka Kaja Kallase blogist loeb: “Jüri, palun lõpeta rahva hirmutamine.” (27. september 2018).
Postimehes kirjutab Mart Laar: “Jüri, kaota see koht ära!” Kellena esineb Laar? Lihtsalt oma jope, Isamaa erupoliitiku või Eesti Panga Nõukogu esimehena?
Mart Laar soovitab tegelikult peaminister Jüri Ratasele valitsuses portfellita ministrikohad kaotada. Ta tuletab meelde, kuidas Mart Helme lubas vohavat bürokraatiat kärpida ja teeb ettepaneku “pooletera-ministrite kohad” ehk lisaks IT-ministrile ka regionaalhalduse ministri ja rahvastikuministri ametikohad likvideerida.
Huvitaval kombel polnud Mart Laari enda esimeses valitsuses regionaalministri kohta, aga teises juba oli, kuigi Laar polnud selle looja. Siis ta selle kaotamist vajalikuks ei pidanud.
Nii aetakse Eestis familiaarse suhtlemise kaudu poliitilisi asju, mille hetkeseisus on ka ütlejal endal oma roll.