Eesti Rahvusringhääling on ühiskonnale ammu pinnuks silmas, sest see ei anna objektiivset infot Eestis tegelikult toimuvast, vaid esitab kildkondlikku nägemust.
Looduskaitsjatele on pinnuks silmas Eesti Rahvusringhäälingu käitumine erinevate keskkonnaalaste küsimuste kajastamisel, kirjutab Postimees. Nii on viimase aasta-kahe jooksul mitmel puhul esitatud kaebus ERR-i ajakirjanduseetika nõunikule Tarmu Tammerkile, aga neile järgnenud passiivsed reaktsioonid on tekitanud pettumust.
Uued Uudised ei süvene ERR-i ja metsakaitsjate vahelisse arusaamatusse, vaid toovad välja üldised arengud. Esiteks – ERR-is puudub tõesti ajakirjanduses eetiliselt väga nõutav lugude tasakaalustatus, sellest on räägitud ka paljude teiste ühiskonnagruppide kaebustes. Rahvusringhäälingus kui kogu riiki ja ühiskonda esindavas meediakanalis peaks kallutatus olema eriti välistatud.
Teiseks – ka ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk on saanud tunda väga paljude inimeste ja huvigruppide kriitikat kui institutsioon, millest pole mingit kasu, ja kui ametnik, kelle poole pole mõtet pöördudagi, midagi nagunii paremaks ei lähe.
Looduskaitsjatelt on kostnud süüdistusi, nagu mõjutaksid ERR-i loodusteemade kajastust keskkonnaministeeriumist saabuvad toetused. Seda on raske kommenteerida, aga kuna ERR-is väidetakse rahaeraldised olevat tähtsamad kui objektiivsus, siis võib looduskaitsjatel taas õigus olla.
Samuti kirjutab ja räägib ERR alati positiivselt rändest ja homoagendast – aga kuna Eestis on väga tugev seda vastustav rahvuskonservatiivne leer, peaks kuulda olema ka nende arvamus. Tavaliselt pole.
Rahvusringhääling on muutunud omamoodi mädapaiseks, sest ta on oma tegevuses kivistunud, võimukeskne ja ühest ideoloogiast lähtuv. Sõna “rahvus-” tema nimes on juba eriti üleliigne.