13.04.2019
Kalle Grünthal
EKRE poliitik Kalle Grünthal tuletab meelde, et eestlastel pole aafriklaste ees mingeid ajaloolisi kohustusi ja seetõttu pole ka Euroopa Liidul mingit õigust siia neegreid sokutada, pigem tuleb meid saatusekaaslastena käsitleda.
“Mingi aeg tagasi ilmus minu poolt artikkel: „Lihtne kronoloogia ehk Kellele lüüakse hingekella“, milles kirjeldasin muuhulgas 26. märtsil 2019 Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsiooni Aafrika päritolu inimõiguste põhiõiguste kohta Euroopas. Olen enam kui kindel, et enamus lugejaid ei ole eelnimetatud resolutsiooniga tutvunud ning seetõttu suhtub sellesse, kui mingisse järjekordsesse tavalisse ja igavasse Euroopa Liidu õigusakti.
Kahjuks on tegemist aga eriti hullu asjaga, sest nimetatud resolutsiooniga on Euroopa Parlament andnud Aafrika päritoluga sihtgrupile tohutud õigused ning põlisrahvast vaigistatakse samade meetmetega.
Näiteks 28 punktilises resolutsioonis kutsutakse kõiki liikmesriike, sealhulgas ka Eesti parlamenti toetama ja tegema algatusi, mis ergutavad Aafrika päritolu inimeste osalemist poliitikas. Kiitma heaks ja tugevdama jõupingutusi etniliste ja rassiliste vähemuste osalemiseks tööturul. Tagama rändajatele ja pagulastele turvalised ja seaduslikud võimalused Euroopa Liitu sisenemiseks. Tagama Aafrika päritolu inimestele korralikud eluasemed ning toetama nende mõjuvõimu suurendamise algatusi.
Koolide õppekavadesse tuleb lisada materjale Aafrika ajaloost ja Aafrika orjuse küsimustes. Kriminaalõiguses peab Aafrika päritolu inimeste vastu suunatud kuritegu olema raskendav asjaolu. Nõutakse, et mitmeaastastes rahastamisprogrammides pöörataks Aafrika päritolu inimestele rohkem tähelepanu ning ka kohalikul tasandil suuremat rahalist toetust. Suurendama Aafrika päritolu inimesi osalemist telesaadetes ja muus meedias.
Heastama minevikus Aafrika päritolu inimeste suhtes toime pandud ülekohut ja inimsusvastaseid kuritegusid, kusjuures see võib hõlmata mingis vormis hüvitamist, näiteks avalik vabandamine ja varastatud kultuuriväärtuste tagastamine päritoluriikidele. Tunnustama Aafrika päritolu inimeste suuri saavutusi ja positiivset panust, seades liikmesriikide tasandil orjanduse ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite rahvusvahelise mälestuspäeva ja musta ajaloo (Black History Month) korraldamise tava. Töötama välja strateegiad Aafrika päritolu inimeste sotsiaalseks kaasamiseks ja integreerimiseks. Muuhulgas keelatakse ka näo mustaks värvimine, mis on tavaks mõnedes Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis, kus mardisandid määrivad oma näo tahmaseks.
Kogu selle resolutsiooni ametlik eesmärk on heastada Euroopa ja Ameerika kolonisaatorite orjakaubanduse ajaloolist ebaõiglust aafriklaste vastu, millega viimased orjastati ja sunniti töötama oma isandate kasuks ning kelle kallal pandi igapäevaselt toime füüsilist vägivalda.
Lisaks ametlikule versioonile ei tohiks aga tähelepanuta jätta informatsiooni, mida vahendas väljaanne Overpasses for America. Vastuseks Ungari peaminister Victor Orban´i väitele, et praegune migratsioonikriis ei ole õnnetus või juhus, vaid kunstlikult esile kutsutud protsess, ütles riskikapitalist ja filantroop George Soros, et tõepoolest on tema plaan kaotada rahvusriikide piirid, kaotada rahvad ja religioonid ning luua uus maailmakord ja uus kultuur.
Olgu selle migratsiooni põhjustega kuidas on, aga piltlikult öeldes on see Aafrika päritolu põhiõiguste resolutsioon sündinud „hulludes peades“ ning kohustuslik ka Eestile. Vaatamata kõigele on sellel n.n. „Hitleri plaanil“ ka oma väga suur nõrk külg, mille peale globaliseerimise pooldajad ei ole suutnud tulla. Nii nagu ka Hitler, kes planeeris Barbarossa plaani abil vallutada Nõukogude Venemaad, ei osanud ta arvestada selle suurust. Täpselt sama reha otsa on komistanud ka Euroopa Parlamendi ametnikud resolutsiooni väljatöötamisel. Tundmata liikmesriikide ajalugu, on nad tahmatult Eesti jaoks avanud ukse, mida neil pole enam võimalik sulgeda.
Asi on selles, et Eesti ei ole oma ajaloos mitte kordagi olnud aafriklasi orjastavaks rahvaks. Vastupidi. Eesti rahvas on olnud üle seitsmesaja aasta pärisorjuses ning pidanud taluma vasallide, parunite ja mõisnike füüsilist ja vaimset vägivalda ning seda palju kauem kui aafriklased.
Seega on meil olemas täielik õigus nõuda, et Euroopa Parlament käsitleks eestlasi ja aafriklasi võrdsetel alustel. Milliseid tingimusi ja nõudmisi Euroopa parlamendile esitada, sõltub aga Euroopa Parlamenti kandideerivatest poliitikutest, kes on valmis seisma tõeliste Eesti huvide eest. Muide Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on see teema just praegu arutlusel all.
Ahjaa, veel üks asi. Hea rahvas, ärge unustage ja olge ettevaatlikud nende Euroopa Parlamendi saadikutega, kes kandideerivad jälle, kuid Eestit esindades hääletasid resolutsiooni „Aafrika päritolu inimõiguste põhiõiguste kohta Euroopas“ poolt. Nendeks on Urmas Paet, Tunne Kelam, Indrek Tarand ja Yana Toom.”