Kaja Kallas andis möödunud nädalal intervjuu Financial Timesile, milles kritiseeris NATO seniste Balti kaitseplaanide sobimatust võimaliku Venemaa rünnaku puhul Eesti vastu. Tema sõnul saavad NATO liitlased maa vabastada alles siis, kui sissetungist oleks möödas 180 päeva. Mida see tähendab tavakodanikule?
Täiesti reaalselt eksisteerib oht, et praegune põlvkond küüditatakse samuti loomavagunites Siberi avarustesse nagu see toimus Teise maailmasõja aegsel perioodil, sest kuus kuud on piisavalt pikk aeg selle teostamiseks. Ehk ajalugu kordub taas.
Kas 180 päeva pärast on Eesti NATO liitlasvägede poolt vabastatud?
Vastuseks võib olla jah või hoopis ei, sest kuue kuuga on okupandil võimalik rajada Eestisse sellised kaitserajatised, millede vallutamine osutub üliraskeks, kui mitte hoopis võimatuks. Mõlemal juhul on see kolossaalne häving Eestis taristutele ja infrastruktuurile ehk on toimunud ajaloost tuntud põletatud maa taktika, kus kogu maad katavad vaid varemed.
Kui NATO liitlastel õnnestubki Eesti vabastada, siis tuleb Eesti, Venemaale küüditatute arvel taas rahvastada ehk tuua siia multikultuurne elanikkond kuskilt muust maailma otsast. Nii palju siis Eesti rahvuse ja kultuuri säilimisest.
Eelnev on võimalik, kuid pigem kaldun arvama, et ühel hetkel kasutatakse hoopis läbirääkimiste taktikat, mida suurriigid soovivad rakendada juba ka Ukrainas ning Eesti tuuakse muu maailma heaolu nimel lihtsalt ohvriks Venemaa altarile.
On ju NATO peasekretär Jens Stoltenberg juba praegu öelnud oma intervjuus Hispaania meediale, et ta usub, et sõjaline konflikt Ukrainas lõpeb läbirääkimistega ning Ühendkuningriigi peaministri sõnul võivad mõned Euroopa riigid sõja majanduslike mõjude tõttu survestada Ukrainat ebasoodsat rahulepingut sõlmima. Johnsoni sõnul tähendaks Venemaa võit aga pikaajalist majanduskatastroofi.
Kus on siis paljukiidetud NATO „vihmavari“, ehk kaitseplaan?
Tegelikkuses eksisteeribki vaid paberile kirjutatud poliitiline kaitseplaan. Reaalset toimivat kaitseplaani, mille väljatöötamiseks on olnud aega küll ja küll, pole siiani rakendama hakatud. Selle kõige valguses jääb arusaamatuks, kuidas Kallas, peaministrina, teades NATO kaitseplaane, ei ole võtnud ette kiireid otsuseid riigikaitse tugevdamiseks. Veelgi enam. Teades selgelt meie sõjalise võimekuse ebapiisavust, on jaotanud meie niigi vähest relvastust Ukrainale.
Arvestades seda, et NATO kaitseplaan eksisteerib vaid paberil lasub Eesti kaitsmise põhiraskus ikkagi meil endil ja seda üksnes seetõttu, et me ei oleks järjekordselt etturiks suurriikide poliitilistes mängudes. Ajalugu ei tohi enam korduda.
Kas Kaja Kallas võetakse riigisaladuse lekitamise eest ka vastutusele?
Pole mingit kahtlust, et intervjuus, mida Kaja Kallas andis Financial Timesile, paljastas Kallas NATO kaitseplaani, mis on kindlasti kaetud riigisaladusega, sest isegi enamusel Riigikogu liikmeil pole nendest asjadest aimugi.. Huvitav oleks vaadata, milline on KAPO reageering sündmustele, või hakatakse rakendama jällegi JOKK-süsteemi. Üks on aga selge kaitseplaani algallikas kannab salastatuse pitserit.
Kalle Grünthal, Riigikogu liige (EKRE)