Kalle Grünthal: Kuidas saab rääkida omrikontüve levikust, kui seda tüpiseeritakse juhuslikult?

Delfis ilmus artikkel “Mari-Anne Härma: Esimene kuu omikroniga võib meil tulla päris hirmutav“. Muuhulgas märgib Terviseameti juhi kohusetäitja järgmist: „Kui deltatüvega avaldusid sümptomid umbes viie päevaga, siis omikrontüve puhul on näha, et need avalduvad kolme päevaga. “Oht on, et kuna omikrontüvi paljuneb väga kiiresti, võib ühe nädalaga omikroni juhtude arv neljakordistuda.“

Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE) kirjutab selle peale: „Loen ja ei suuda ära imestada, milline valelik tegelane juhib Terviseametit, mille usaldusväärsuse on ta suutnud viia alla igasugust arvestust. Lisaks sellele, et edaspidiselt piiratakse oluliselt nakatumiste näitajate avalikustamist, antakse meile ebaõiget infot ka omikrontüve leviku osas.“

Ta täpsustab: „Asi selles, et kui kodanikul tuvastati Synlabi telgis positiivne testi tulemus, siis uudishimuliku inimesena tegi ta päringu Synlabile, soovides teada, millise tüve vastu ta nüüd immuunne on.

Vastus Synlabist oli hämmastav: „Synlab ei teosta rutiinselt viiruse tüvede tüpiseerimist. Tüpiseeritakse ainult Terviseameti tellimusel vastavalt nende antud valimile ning need andmed edastatakse ainult Terviseametile!““

Siit tekib Grünthalil küsimus, et kui rutiinselt viiruse tüve ei tüpiseerita, siis mida meie telekanalid sellisel juhul jahuvad omikrontüve laialdasest levikust.

Grünthal: „Muide selle näite põhjal on määravaks mitte objektiivne leid kogumis võrreldes teiste tüvedega, vaid valim, mille üle otsustab Terviseamet oma suva järgi, millist infot ta hetkel saada soovib. Kui koheselt ja rutiinselt ei tuvastada viiruse tüüpi testimisel, siis kust saadakse need andmed hiljem?“