15.08.2021
Kalle Grünthal
Arvan, et selle hullumeelse vaktsineerimiskampaania juured, kus tööandjatel on õigus töötajaid vallandada, lapsi süstla otsa ajada, kontserdid, spordivõistlused ja muud meelelahutusasutused vaid vaktsineeritutele avada, avalik ruum esimese ja teise sordi inimeste järgi eraldada jne jne peituvad Eesti poolt lepinguga endale võetud kohustuses.
Kui siia lisada peaminister Kaja Kallase poolt kevadel meedias öeldu, et Eesti pakub Jannseni vaktsiini vastu inimeste terviseandmeid, siis olen veendunud, et meid kõiki on kellegi huvides lihtsalt maha müüdud. Teadmatus valitseb veel vaid selles, mis oli meie hind ja kes sellest kasu saavad. Lisades siia veel kauaaegse kantsleri Priske vallandamise kohe pärast Kallase tööle naasmist, ei saa olla kübetki kahtlust, et Kallase hinnangul jättis Priske tegemata midagi sellist, mis võib talle isiklikult anda hävitava löögi.
Eelmärgitu kinnituseks peame esmalt minema natuke ajas tagasi sellesse perioodi, kus Tanel Kiik teatas Riigikogu puldist avalikult, et vaktsiinidele on antud Eestis tingimuslik kasutusluba. Alates Kiige sellekohasest lausungist, olen korduvalt püüdnud teada saada, millised on need tingimused, mis seonduvad eksperimentaalsete vaktsiinide kasutuselevõtuga Eestis. Väike nihe selle ülisalajase informatsiooni avalikustamise suunas toimus aga alles siis, kui Jaak Aab asendades Kaja Kallast, lubas pärast minu neljandat sellekohast arupärimist Riigikogu infotunnis vastata kirjalikult. Vastajaks osutus Jaak Aabi palvel nõunik Risto Kask rahandusministeeriumist. Etteruttavalt märgin, et kõik vastused, mis puudutasid tingimusliku vaktsiinilepingut, olid koostatud sotsiaalministeeriumi poolt ning Risto Kask oli ainult kirjade vahendaja. Aga nüüd ametliku vastuste juurde:
Risto Kask:
„Edastan Jaak Aabi palvel vastuse kolmapäeval Riigikogu istungil vastuseta jäänud küsimusele, mis puudutas WHO lepingut ning vaktsiini tingimuslikku vastuvõtmist.
Meil ei õnnestunud täpselt tuvastada, milline võis olla küsimuses mainitud WHO ja Eesti vaheline leping või millist kokkulepet selle lepingu all silmas peeti. On olemas informatsioon, et 5. oktoobril 2020 allkirjastasid toonane peaminister Jüri Ratas ja Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor dr. Tedros Adhanom Ghebreyesus videosilla formaadis toimunud tseremoonial ühiste kavatsuste protokolli, mis lubab Eesti ettevõtjatel ja teadlastel alustada tööd digitaalse immuniseerimispassi, X-tee lahenduste ja muude projektide kallal. See aitab parandada vaktsineerimisandmete töötlemist ning võimaldab andmete turvalist ja läbipaistvat vahetust üle piiride, olgu näiteks tegemist loodetavasti varsti saadaval oleva COVID-vastase vaktsiiniga või muude haiguste vastu kasutatavate vaktsiinidega.
Küsimus võis puudutada ka Euroopa Liidu ühishanget ja tootjate eelostulepingut. Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes, millega on ühinenud kõik liikmesriigid. Euroopa Komisjoni vaktsiinide ühishanke portfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja vaktsiinid. Eesti on praeguseks ühinenud viie tootja eelostulepingutega, kuid valitsus on andnud heakskiidu ka teiste tootjate lepingutega ühinemiseks.
Koos Euroopa Liidu ühisesse vaktsiiniportfelli lisandunud Valneva lepinguga on Eestil võimalik kokku soetada 5 229 362 doosi vaktsiini 2 764 681 inimese jaoks.
Rahvatervisealase hädaolukorra puhul võib ravimile või vaktsiinile anda tingimusliku müügiloa. See võib juhtuda, kui kohese kättesaadavuse kasulikkus kaalub üles riski, mis tuleneb tavapärasest vähem põhjalikest andmetest. Sellisel juhul peab tootja esitama lisateavet vastavalt kindlaksmääratud ajakavale. Igal juhul annab Euroopa Komisjon müügiloa ainult siis, kui Euroopa Ravimiameti hindamine näitab, et vaktsiin on ohutu ja tõhus.
Kui vastus ei ole ammendav või on vaja täiendavalt detaile täpsustada, võib sellest märku anda. Lisan infoks, et Euroopa Liidu raamlepingud ja eelostulepingud on konfidentsiaalsed, mistõttu selliseid dokumente meil kahjuks edastada ei õnnestu.“
See rahandusministeeriumi vastus kuupäevaga 24.03.2021 on tegelikult esimeseks praoks infosulgu tekitavas kindlusmüüris, mille koondnimi Eestis võiks olla „Pane õlg alla!“.
Oluliseks faktoriks pean kõigepealt seda, et minu poolt aasta alguses avalikustatud Jüri Ratase ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt sõlmitud leping on leidnud nüüd ka ametliku kinnituse. Asjaolu, et seda on nimetatud ühiste kavatsuse protokolliks, ei muuda asja, sest olenemata pealkirjast on tähtis ikkagi asja sisu.
Sisuks on aga WHO ja Eesti kokkulepe, millega viiakse ellu WHO digitervishoiu alane globaalstrateegia 2020-2025 projekt!
Kokkuleppe on allkirjastanud peaminister staatuses olev Jüri Ratas 05.10.2020.
Siinkohal esitan retoorilise küsimuse, kui palju on Eestis neid inimesi, kes oskavad kirjeldada, mida see globaalstrateegia projekt tegelikult sisaldab ja mis on tema eesmärgid?
Aga nüüd lepingu juurde. Globaalstrateegia eesmärkide täitmiseks töötakse Eestis välja digitaalne rahvusvaheline vaktsineerimistõend ning tugevdatakse vaktsineerimise läbiviimise tõhusust.
Märgin siinkohal, et just selle lepinguga antakse Eestis esimest korda luba võtta kiirendatud korras kasutusele eksperimentaalsed vaktsiinid ehk siis sülitatakse aegade jooksul väljakujunenud vaktsiiniohutuse põhimõtetele. Minu poolt jällegi retooriline küsimus, miks globaalstrateegia eirab vaktsiiniohutust, ning mida sellega soovitakse saavutada?
Märkimisväärne on aga see, et selle eesmärgi saavutamiseks on pooled lisaks lepingule kokku leppinud ka lepingu lisade kasutamise. Nii on lepingu täitmise tegelik protsess ja vahendid avalikkuse eest varjatud. Nii rahalised ressursid, inimressursid, kummagi lepingu osalise töökava, tegevuse prioriteedid, töökord jne. lepitakse poolte vahel kokku eraldi ning need esitatakse ka eraldi lepingu lisana.
Muuhulgas, eraldi fikseeritakse lepingu lisas ka nende isikute ja osapoolte nimekiri, kes on sellesse koostöösse kaasatud.
Isiklikult mina ja kindlasti ka paljud teist oleks kindlasti vägagi huvitatud nende isikute nimedest, kes on kaasatud koostööle, milline on raha liikumine ning milline on lepingu osaliste töökava, sest see puudutab ju otseselt meid kõiki. Kahjuks on aga kõik lepingu lisad konfidentsiaalsed.
Kas ei tule kuidagi tuttav ette lähiajaloost? Hämmastavalt sarnane Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud lepinguga, mida tuntakse Molotov – Ribbentropi paktina ning kus oli samuti hulgaliselt salajasi lisaprotokolle.
Teiseks tähtsaks asjaoluks on see, et selle lepingu „halliks kardinaliks“ ja kontaktisikuks on Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats, kelle kaudu toimub kirjalike teadete vahetus Eesti ja WHO vahel ning kes on selle lepingu täitmise osas tõenäoliselt „liikuv entsüklopeedia“. Nii et kui tahate täpsemalt midagi teada, pöörduge Kaevatsi poole.
„Kirsina tordil“ ei saa märkimata jätta ka Tanel Kiike, kes on nii vaktsineerimiskampaania kui ka digitaalse vaktsineerimistõendi juhtvedur ja kes on oma sellekohase tegevuse eest valitud isegi WHO assamblee tähtsamate ametnike hulka. Alates käesoleva aasta maist on Tanel Kiik selle organisatsiooni asepresident. Hurraa!
Mis sellest loost võib järeldada? Ühiskonna lõhestatuse, diskrimineerimise, alles katsetusjärgus olevate vaktsiinide kasutusele võtmise, kõrvaltoimete ning vaktsineerimisega seotud surmade osas on esivastutajaks Jüri Ratas, kes on selle lepingu sõlminud ja kes peab selles osas andma rahvale aru.
Tuleb avalikustada ka kõik Eesti ja WHO vahel sõlmitud lepingu lisad. Kaasarvatud isikute ja osapoolte nimekiri, kes on sellesse koostöösse kaasatud. Juhul, kui sellest keeldutakse, tuleb rahval minna tänavatele. Võimulolijad on ilmselt unustanud ära, et Põhiseaduse järgi on kõrgema võimu kandjaks rahvas, mitte aga nemad. Rahvas peab saama teada tõde!
Kalle Grünthal, Riigikogu liige (EKRE)