23.05.2022
Kalle Grünthal
12. mail pidas Riigikogu saalis kõne Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk, kus ta tänas Eestit, kes oli üks esimesi riike, kes andis Ukrainale väga vajaminevat relvastust. Kõne esitamise hetke seisuga oli Kondratjuki sõnul Eesti ka esikümnes nende riikide seas, kes olid aidanud Ukrainat.
Muuhulgas lausus Ukraina parlamendi aseesimees: „Kui ma valmistusin visiidiks teie juurde ja valmistasin ette seda kõnet, siis ma tahtsin kirjutada sõnad ja read üleskutseks, et Eesti liituks selle initsiatiiviga. Aga te loete meie mõtteid ja juba teatasite, et Eesti võtab enda peale juhtimise või koordineerimise Žõtomõri oblast ülesehitamisel. See on üks parimaid ja positiivsemaid uudiseid, mida oleme kuulnud Ukrainas viimasel ajal. Tahan avaldada sügavat tänu Eestile teie valmiduse eest võtta aktiivselt osa Ukraina sõjajärgse taastamise protsessist“.
Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE) ütleb, et Riigikogu, ei tea Žõtomõri oblast ülesehitamise projektist mitte midagi. „20. mail toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus puuduvaid välisministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi ministreid asendasid ametnikud. Minu küsimusele, millise raha eest hakatakse Žõtomõri oblastit ülesehitamisel toetama, ei osanud ametnikud vastata. Küsimuse peale, kas Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk valetas siis Riigikogu saalis? Järgnes vaid pikk vaikus, mille peale kõlas vastuseks: „ei usu“,“ kirjeldab Grünthal.
Tema sõnul teeb asja eriti huvitavaks ka fakt, et ülalkirjeldatud toetuse andmise lubadust, ei ole meie peavoolumeedia millegipärast kajastanud. „Seega tekib küsimus, kas Ukraina parlamendi aseesimees avaldas oma kõnes sensitiivse info, mida Eesti poolel tohtisid teada vaid valitud isikud,“ sedastab saadik.
Ta tuletab meelde, et lisaeelarvega tõsteti Vabariigi Valitsuse reservfond saja miljoni euroni, mille kasutamise otsustab vaid valitsus.
„Põhiküsimus ikkagi jääb: miks Žõtomõri oblasti ülesehitamise lubadusest on seni vaikitud?“ küsib Grünthal.