Kalle Grünthal: Soome politsei suuroperatsiooni tagajärjed ulatuvad Paidesse

EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees Kalle Grünthal arutleb selle üle, millised seosed võivad olla Soomes vahistatud Boriss Iljitšovi, Paide linnavalitsuse ja reformierakondlasest ekslinnapea ning rahapesuafääride vahel.

„Alles mõned päevad tagasi lahvatas avalikkusele teave, et Soomes, Turu saarestikus toimunud suuroperatsiooni käigus peeti kinni kaks meest. Üks neist oli 36-aastane Venemaa mees ja teine 51-aastane Eesti mees, nimega Boriss, kes seotud  ettevõttega Airiston Helmi OY.

Politsei suuroperatsiooni sihtmärgiks olnud Airiston Helmi OY kahtlustatakse selles, et see on rahapesuettevõte, mille ainus eesmärk on olnud välismaal kuritegelikul teel saadud vara seaduslikuks Soome kinnisvaraomandiks muutmine, vahendab Ilta Sanomat. Ajalehe intervjueeritud anonüümseks jäänud Läänemere julgeoleku olukorraga kursis olev ekspert ütles, et Turu saarestikus on käimas riiklikul tasemel operatsioon, millega püütakse välja juurida Venemaa sõjaväeluure GRU sõjalist tegevust.

Iseenesest ei puudutaks see uudis mitte kuidagi nii Eestit kui ka Järvamaad, kui asja ei teeks markantseks asjaolu, et Eesti mees, nimega Boriss ning perekonnanimega Iljitšov, on pärit Paidest. Kusjuures tema töökohaks oli pikka aega Paide Linnavalitsus, kus ta töötas linnapea, reformierakondlase Tõnis Kõivu autojuhina.

Küsite: no, ja mis siis sellest?

Võib-olla ehk ei olegi, kuid teenides sundaega Nõukogude Armees ülemuse autojuhina, tean, milline tundlik informatsioon liigub sõiduki salongis ning millised salajasi kokkuleppeid seal sõlmitakse.

Markantseks teeb antud teema veel ka asjaolu, et Boriss Iljitšov, keda hetkel kahtlustatakse suuremastaabilises rahapesus, ei ole sellesse afääri sattunud kindlasti mitte üleöö. Sellisel tasemel tegutsemine eeldab pikaaegset usaldusväärsust antud ringkondades, kelle huvides tegutseti. Mida tähendab aga pikaaegne usaldusväärsus ja kas see ulatub ka sellesse perioodi, kui Iljitšov töötas reformierakondlasest Tõnis Kõivu alluvuses, ei ole hetkel muidugi teada.

Küsite: no, ja mis siis sellest?

Käesoleva aasta mais toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal“ arutelu, mida seostatakse otseselt Reformierakonnaga. Lõpetuseks said sõna erakondade esindajad, teiste seas ka EKRE saadik Mart Helme. Helme sõnul ei ole VEB Fondist haihtunud 32 miljonit dollarit mitte ainult mastaapne rahaline mahhinatsioon, vaid tegemist võib olla ka riigireetmise ning aastakümneid kestnud mastaapse riikliku vaiba alla pühitud vale ja pettusega. Kõige olulisemaks peab Helme aga seda, et nende mahhinatsioonide tulemusena, võivad teatud Eesti poliitikud ja erakonnad, kes on olnud viimase 25 aasta jooksul valitsuse moodustajad, olnud suunatavad mõne teise riigi ja luureteenistuse poolt.

Küsite: no, ja mis siis sellest?

Ega ei olegi. Samas jääb aga siinkirjutajale arusaamatuks, miks leiab Reformierakondlane Jürgen Ligi, et uue VEB Fondi uurimise käivitamine Riigikogus, on suunatud just Reformierakonna vastu. Huvitav, miks Ligi nii arvab? Äkki peaks sellekohase küsimuse esitama reformierakondlasest Tõnis Kõivu endisele autojuhile Boriss Iljitšovile. Äkki oskab tema anda vastuse küsimusele, miks Jürgen Ligi on ikkagi uue uurimise algatamise vastu.“