Lennarti vaimukas repliik veerand sajandit tagasi kui poliitikud kisasid, et meil siin omal ju polkovnikuid polgu jagu, aga Lennart tõi kaitseväge juhatama kolonel Einselni Ameerikast, manitsedes meid saama kellegi teise sarnaseks, kes me ei olnud ega olla ei tahtnud.
Sovjetilaagri lõbusaimas barakis nimega ENSV küllalt ümberkasvatamist kogenud polkovnikud jäid jonnakalt vakka ega kavatsenudki alluda peavoolu propagandale. Ent uusreaalsusi tootval ajupuudril olid juba rauad tulised – kliimakriise, koroonapandeemiaid ja rohepöördeid, surmasaanuid ja õnnetusi nõrgus ekraanidelt – mäetööle ihkavad poliittegelased teadsid kõike … eimillestki.
Parketile sünnitati kindraleid pooldumise teel kuni meie mässulise piiririigi igale roodule jagus üks lampassidega operetikindral. Ainult Mussolini-eelses Itaalias olevat sulgede ja epolettidega admirale olnud rohkem, üks kuue madruse kohta!
Rahvusringhääling zombistus, trillerdava Tralla võimutruu eneseköndistus pakkus valitsejakrooni ainult ühes ettenäidatud suunas. Kui keegi veel mäletas küüditamisi ja loomavaguneid, siis ümberlõigatud Vabamu hõiskas „euroopalikke väärtusi“, mitte esivanemate hiiekultust, kreeka kultuuri, rooma õigust, kristlik eetikat ega rahvuslikku iseolemist, lohises toosama vettinud tolerastia ja sarisallivus kuni vana ja väsinud pruut Europe, keda Zeus enam ei armastanud, sai oma krohvitud laubale istuva turbani.
Austraalias keelati ära ooperi „Carmen“ etendamine, sest mustlastüdruk Carmen töötas tubakavabrikus ja keerutas reite vahel sigareid, terviseedendajate 400 000-dollarilise sponsorrahaga suunati ooper „titepiuksu riiki“. Peagi keelatakse ka „Macbeth“ ja „Hamlet“, kuna seal ju tapetakse ja mürgitatakse Karabahhi sõja ajal ei söandanud abipakkide saatjad kohale sõita … koroonahirmus! Kuna Donbassi ja Bahmuti lahingusuits veel sarisallijate käsitöövõileibu ei kata, ega eksita rohepöörlejate haigeid soigumisi, seni toimus Eestis meie lähimate sõprade – sigade, Himmleri retseptiga massgaasitamine ning jõhker aukuajamine – loomakaitsjad ja rohekiunlejad istusid vakka nagu kuldid rukkis. Haridusametnikud, kes leiutasid 350 maakoolide hävitamise suitsukatteks „issand kui õudse“ koolikiusamise – asusid võitlema nii, et kivi ei jäänud kivi peale.
Antsla ja Võru vahelisel metsaveerel hüples „palgaline sõber“, valades uudistajaid üle vinguva eurodiibiga, kleepnaeratus huulil. Kauksi Ülle ja Mari Kalkuni kuulajatel käsib luitunud sallitallaja Võro Kandle rahvakogunemisel kõrgil ja käskival toonil laadida alla kaasav amulett, kalli raha eest startupi küpsetatud äpp, aga see pole mitte Nursipalo vanaema rätiku all jahtuv leib. Sääsekurnamisega ühele poole saanud minister istub läikivasse autosse – juht annab mahajääjatele gaasi.
Kindralid, nagu tavaliselt, valmistuvad eelmiseks sõjaks. Eesti propagandistide ja sõjardite tänane genitaalelevantsus on massiivsem NSVL Kindralstaabi ülema marssal Matvei Zahharovi 1960. aasta Kuuba ja Berliini kriisi aegsest ründe- ja evakuatsioonikavast. Nad ei märka, et kaugele laskvad torud on vahepeal palju pikemaks veninud. Meie koduvillased ei saa aru, et tänapäeva tapamasinad ei mahu kuidagi vana Võromaa pühadele küngastele – moodsat sõda on loll harjutada veneaegsetel „harjutusväljadel“ ühes kohas. Piisab vaid kahest raketilasust üle Peipsi kui Nursipalo ja Tapa plekist kuudid koos kalli välismaise tehnikaga lendavad pilbasteks. Äkki kindralid vaevuksid Himarseid, Leoparde ja Abramseid vaatama vähemalt videost – sõjatehnika olgu kogu aeg liikvel!
Kui meie kodud hävitatakse, kui meid kurdistatakse demagoogiaga, kui meie hinge solvatakse, siis pole meil midagi kaitsta. Me ei tohi lasta sõjarditel ennast surnuks valitseda!
Tähelepanuks kõigile pardilaskmise kostüümi mannekeenidele! Kogu Eesti riigikaitse kontseptsioon tuleb moodsa sõja tingimustes ümber mõtestada hajutuse põhimõttel. Et Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee on nii ehk naa vaja välja ehitada neljarealiseks, siis Kaitseministeeriumi rahadega tuleks iga 20 kilomeetri järel rajada militaarökodukt, mis ju harjumuspärasele loomade rändele hea. Võimalikud 15-20 põhjast lõunasse ulatuvat militaarökodukti annavad Eestile moodsa keti manööverkaitserajatisi, hajutatud varustus- ja logistikabaasid võimaldavad varjuda ja tulistada ründavat vaenlast ootamatust kohast. Ka autosõitjatele on nähtav ja toimiv militaartehnika õpetlik, innustav ja kindlustunnet sisestav.
Jätame seekord tallinnistliku ülbitsemise lõunaeestlaste üle – las lõhe kasvab põhjaranniku jõgedes.
Ent klaaskuutides jõude külmetavatele evangelistidele on mul jagada kimbuke värskeid ideid.
Härrad-seltsimehed, täiesti tasuta: ülevoolava heasoovlikkusega tuleks keelata Joosep Tootsi punane maakera kui stalinliku- putinistliku impeeriumi sümbol; Kõrboja peremees ei tohi ebaseaduslikult lõhkeaineid käidelda, Buratino puunina olgu nõuetekohaselt immutatud; Kunskmoor tuleb ületundide eest käibemaksuga maksustada; Vargamäe Andres lugegu piibli asemel banaanikõveruse eurodirektiivi …
Ettevaatust, poliitloomad! Järelejäänud nädalatel olge väga ettevaatlikud valijat tugevalt käesurvestades, sest homme võib teie kehalisest väärkohtlemisest rääkida prokurör ja hõisata meedia buldogilõust… Kõik pole veel kadunud – Napoleon ju ühendas Euroopa, omamoodi.
Kalle Mälberg, vabaakadeemik