Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kallis soolise palgalõhe uuring näib otsivat põhjust, miks mehed naistele vähem palka maksavad

-
16.01.2020
Sooline palgalõhe näib olemas olevat, kuid selle põhjused pole need, mida püütakse näidata. Pilt on illustratiivne.
© UU

Postimehe pealkiri “Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti” annab väga hästi edasi kogu soolise palgalõhe temaatika absurdsuse.

Kõigepealt selgub, et raha raisatakse uuringute peale, millest laias laastus mingit kasu pole, sest mingeid sügavamaid põhjusi ei selgu.

Teiseks saab tõestust see, et soolise palgalõhe vastu võitlemise kampaania on politiseeritud või pigem ideologiseeritud, sest olemuslikult on see suunatud “pahade meeste” vastu. Vähemalt  kõlab see pakostalikus võtmes niimoodi.

Uuringu “Palgalõhe Eestis: soolise palgaerinevuse analüüs” ütleb, et palga kujunemine erineb nii meeste kui naiste puhul ameti, ettevõtte tegevusala, haridustaseme, maakonna ja vanusega. “Pooles ulatuses saab seda seletada sellega, et mehed ja naised on erinevatel töökohtadel,” selgitas uuringu juht professor Marge Unt.

Edasi selgub, et kõige suurem palgalõhe on keskmiste palgasaajate vahe, madalapalgalistel naistel ja meestel on erinevus väiksem, kuna miinimumpalk katab juba ühe osa palgast ära. Kõrgelt makstud meeste puhul tõstavad uuringu korraldajad käed üles, sest ei saa sotti, kuidas sooline palgalõhe on kujunenud.

Soolise palgalõhe põhjusteks toob professor Unt välja ikkagi ameti ja tegevusala. “Naised töötavad suurema tõenäosusega ametikohtadel ja tegevusaladel, kus palgatase on madalam,” selgus raportist.

Seega tundub, et sooline palgalõhe pole välja kujunenud meeste õelusest ja naiste alavääristamisest, vaid majanduslikest, sotsiaalsetest ja ilmselt ka füüsilistest (töö füüsiline iseloom) teguritest. Soolise palgalõhe uuringute aluseks tuleks võtta reaalselt välja kujunenud olukorra põhjuste otsimine – praegu tundub, et otsitakse põhjust, miks mehed naistele vähem maksavad.

Uuringu teevad Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja statistikaameti teadlased ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Uuring kestab aastatel 2019– 2021 ja maksab 615 000 eurot. Uuringu tegijate taust osutab sellele, et ideoloogilised mõjutused võivad siin tõesti mängus olla.