04.11.2020
Islamismi saab tõrjuda vaid nii, et ei lubata nende pühakodadel kerkida.
Harri Tiido artikkel ERR-is rabas paljusid väga otsese ja objektiivse olukorra kirjeldusega moslemite invasiooni küüsis oleva Euroopa kohta. Ometigi pani paljusid mõtlema väide, et sõda islami sissetungi vastu on juba kaotatud.
Uutele Uudistele kirjutanud Mihkel Väärispuu pakub, et islamit/islamismi on võimalik võita. Kuidas?
“Esiteks, islami tekstide kriitika (tekstikriitika) ja ajalooline/ arheoloogiline kriitika. Loomulikult on see teadus, mille tegemise eest võib kergesti pea õlgadelt kaotada.
Sellist tööd teeb näiteks PhD. Jay Smith. Tema kanal on Pfanderfilms, vt https://youtu.be/6YxDOc50CsM.
Teiseks – islami(smi) ideoloogiaga pooldajate maalt välja saatmine. Ehk kõik, kes pooldavad Koraanis ja Sunnas leiduvat muhameedlastele ettekirjutatud vägivalda ja ahistamist mittemoslemite ja usuhülgajate suhtes, tuleb maalt välja saata. Sellega kaoks terroritegude toetajate baas ja lõppeks Islami õpetuste järgijate vägivald Euroopas.
Olles uurinud Koraani ja muid islami kirjutisi võin öelda, et Islamiriik järgib Koraani ja Sunna õpetusi kõige lähemalt ja otsesemalt. Peaksime kõik olema selliste õpetuste vastu. Näiteks näeb islam ette surmanuhtlust islami usu hülgajatele, homoseksuaalidele, kristlastele, kes kuulutavad oma usku muhameedlastele jne.
Ilmselge on, et moodust nr. 1 ei ole veel ükski Euroopa valitsus kasutanud. Augud narratiivis (vt PhD Yashir Qadhi intervjuud islami kuulutaja Muhammed Hijabiga), millele on viidanud Hatun Tash ja PhD. Jay Smith, on pannud kümneid tuhandeid muhameedlasi islamit hülgama. Viidates aukudele islami narratiivis, kaotavad usu ka tõsisemad islami allikaid hästi tundvad Islamiriigi liikmed/ideoloogid, imaamid ja šeigid.
Hatun Tash on leidnud üle 30 erineva araabiakeelse Koraani, milles on üle 100 000 erinevuse. Kuid islami standardnarratiiv on see, et Koraan on püsinud muutumatuna alates sellest, kui see kirja pandi. Seda usuvad kõik muhameedlased ja toovad seda tõendina sellest, nagu oleks islam tõsi – kuna Koraan olevat muutumatu. Paraku ei ole see tõsi ja kahjustab tõsiselt islami usu aluseid.
PhD. Jay Smith on tegelenud islami uurimisega ja selle tekstide ja ajaloo kriitikaga umbes 30 aastat. Ta on väidelnud paljude islamiõpetlastega, sealhulgas ka hiljem Islamiriigi toetamise eest süüdi mõistetud isikutega.
Kristlik usk ja Piibel on pidanud tegelema ajaloolise ja tekstikriitikaga alates 18. sajandist. Islam ei ole kunagi pidanud sellise kriitikaga silmitsi seisma. Seda seetõttu et islamiriikides on olnud sellise töö eest üks karistus: surmanuhtlus.
Samuti ei julge oma suud avada enamus Euroopa ja Ameerika teadureid, kes neid probleeme on uurinud. Selleks on kaks põhjust. 1) Nende fakulteeti toetavad islamiriigid ja avalikult kritiseerides islami tekste või usku, kaotaksid nad rahastuse ja töö; 2) Nad kardavad oma elu pärast – ja õigusega.
Seda seetõttu, et alati leidub neid moslemeid, kes on valmis täide viima islamistliku karistuse selle eest, eriti kui mõni šeik annab välja vastava fatwa. Hea näide sellest on Salman Rushdie, kes kirjutas raamatu “Saatanlikest värssidest” Koraanis (The Satanic Verses). Peale Rushdie raamatu avaldamist mainis seda Iraani mulla ning islamistlikud riigid ja nende šeigid kuulutasid tema suhtes fatwa surmaotsusega.
Islami tekstide ja ajaloolisuse kriitika on õige relv, mida kasutada islamistide vastu. Islamistide pommitamine Lähis-Idas või nende rünnakute ärahoidmine ja džihaadi/salafi kuulutajate vangistamine ei aita ega ole kunagi aidanud selle ideoloogia leviku vastu. Aitab tekstikriitika, islami ajaloo kriitiline uurimine koostööd arheloogide ja numismaatikutega (kes on teinud piisavalt tööd, et kummutada kõik väited Islami alguse ja päritolu kohta).”
Mihkel Väärispuu