Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kapo: radikaalsuse ilmingud Eesti moslemite seas sagenevad

-
12.04.2016
Kapo: radikaalsuse ilmingud Eesti moslemite seas sagenevad

Kaitsepolitsei (kapo) kinnitusel jälgivad nad tähelepanelikult Eesti moslemikogukonda ja kuigi radikaalsuse ilmingud sagenevad, saab seni veel radikaliseerumisest rääkida vaid üksikude isikute puhul ning terrorioht on praegu Eestis jätkuvalt madal.

“Terroriorganisatsioonide planeeritud, konspireeritud ja sanktsioneeritud terroriakt Eestis on hetkel vähe tõenäoline. Nagu teised riigid oleme aga paraku tunduvalt vähem kaitstud üksiktegutsejate eest. Lähiminevikust saab siinjuures tuua näite 2011. aasta augustis kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjanist, kes tegutses küll isikliku kibestumise ajendil, ent rünnakuobjekti arvestades kaudse poliitilise suunitlusega,” kirjutab kapo oma värskes aastaraamatus.

Kapo tõdeb, et terrorismioht on Eestile järjest reaalsemaks muutunud. Kui terrorismioht Lätis ja Leedus on avalike allikate kohaselt Eestiga võrreldav, siis nii Rootsis kui ka Soomes tõsteti 2015. aastal ohu taset. Soome keskkriminaalpolitsei vahistas eelmise aasta detsembris kaks Iraagi päritolu meest, keda kahtlustatakse Iraagis sõjakuritegudes. Sarnaseid arreteerimisi toimus eelmisel aastal ka Rootsis.

“Seoses Eesti mainimistega terroriorganisatsioonide propagandas kutsub kapo riskiriikides tegutsevaid või viibivaid Eesti huvide esindajaid ja elanikke üles suuremale valvsusele. “Palume enne reisi panna tähele ja võtta arvesse välisministeeriumi kodulehel olevat reisiinfot ja hoiatusi,” märkis kapo.

Eesti moslemikogukond on kapo kinnitusel endiselt üldiselt rahumeelne, ent sisemiselt rahulolematu. Eri huvirühmade vahel pigem süvenenud pinged on peamiselt koondunud Tallinna Keevise tänava islamikeskusesse ja põhjustatud keskuse juhtkonna läbipaistmatust ja väidetavalt omakasupüüdlikust juhtimisstiilist.

2015. aasta kevadel loodi uus sihtasutus Eesti Islami Keskus, mis võttis üle hoone halduse. Sellega ei olnud rahul senine keskuse juhtkond, kes tajus toimunut keskuse ülevõtmisena. 2015. a pälvisid Eesti moslemid enam tähelepanu ka meedias, kui mitmel korral kommenteerisid Eesti moslemiliidrid maailmas toimunud terroriakte ja põgenikega seotud küsimusi. Samuti tuli anda kommentaare Eesti-siseste arengute kohta: mitmes moslemikultuuris kasutatavate, naiste nägu katvate riideesemete keelustamise kavatsus, probleemid islamikeskuses, soov ehitada Eestisse uus mošee, radikaalsuse ilmingud Eesti moslemite seas, Eesti endise elaniku Abdurrahman Sazanakovi tegevus Süürias ja esimene islamiterrorismi toetamise kriminaalmenetlus.

“Kahjuks tuleb tõdeda, et Eesti moslemiliidrite kommentaarid kõnelesid pigem soovist ennast probleemidest distantseerida kui valmisolekust nendega tegelda ning äärmuslike vaadetega isikud õigele teele juhatada.

Peale Tallinna toimub kapo kinnitusel moslemite ühispalvusi ka teistes Eesti linnades. 2015. aastal üritati Tartus taasavada moslemite palveruumi. Selle käigus esines paraku ärevaks tegevaid asjaolusid: initsiatiiv ja osaline rahastus sellise palveruumi avamiseks tuli välismaalt ning lisaks puudub palvusteks vajaliku kvalifikatsiooniga islamivaimulik, märkis kapo.

“Radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonna liikmete seas kahjuks sagenevad, väljendudes valdavalt terroriorganisatsioonide sümboolika näitamises. Seda õigustatakse väidetega, et tegu ei ole terroriorganisatsioonide sümboolikaga, vaid sümboolikaga, mis seondub kõigest islami kui religiooniga ega ole kuidagi seotud terrorismiga. Samas kasutavad kõnealuseid sümboleid enim just terroriorganisatsioonid ja nende toetajad ning see omakorda hirmutab inimesi. Sellise tegevusega kombitakse ning üritatakse nihutada ühiskonna ja õiguskaitseasutuste taluvuspiiri,” kirjutab kapo.

Kogukonna liikmete radikaliseerumise tuvastamisel, ennetamisel ja pärssimisel soovitab kaitsepolitsei Eesti moslemikogukonnal võtta endale kandvam vastutus. “See tähendab muredega tegelemist, vägivallast innustunud inimeste rahumeelsele teele tagasijuhtimist. Probleem ei lahene, kui seda ei tunnistata ning otsitakse moslemikogukonna väliseid süüdlasi ja vastutajaid,” märkis kapo.

Üksikud Eesti moslemid on kapo kinnitusel üha huvitatud kriisikolletesse reisimisest. “Selle tahtmisega rohkem kokku puutunud riikide praktika näitab, et inimese õigele teele tagasijuhtimisel on keskne roll perekonnal ja lähedastel, seejärel sotsiaaltöötajate, õpetajate ja teiste toetusel. Meie partnerriikides on esinenud juhtumeid, kus vanemad teavitavad õiguskaitseasutusi oma Süüria poole suundunud alaealistest lastest liiga hilja,” märkis kapo.

BNS