Viimastel aastatel on terrorismiga seotud inimesed hakanud huvi tundma Eesti e-residentsuse vastu ning see langeb kokku finantstehnoloogia sektori ja virtuaalvääringuteenuste lubade buumiga, kirjutab kaitsepolitsei (kapo) värskelt avaldatud aastaraamatus.
Kaitsepolitseiamet on alates e-residentsuse programmi algusest tuvastanud 26 islamistliku terrorismi või äärmuslusega seotud inimest, kes on taotlenud e-residentsust või kes on olnud e-residendid. Nende hulgas on olnud inimesi, keda saab seostada Al-Qaeda, Daeshi, Hizballahi, Talibani ja Moslemi Vennaskonnaga.
Kui e-residentsuse taotleja riigist, millel puudub Eestiga politsei- või õigusalane koostöö, täidab taotlemisel kõiki nõudeid ning tema kohta ei leidu avalikes allikates diskrediteerivat infot, siis on e-residentsuse saamine võrdlemisi lihtne ja kiire protsess, väldates vaid üks kuni kaks kuud, toob kapo esile.
Hoopis keerulisem, aeganõudvam ja riigile kulukam on e-residentsuse kehtetuks tunnistamine julgeolekuohu tagantjärele tuvastamisel. Kui sel alusel e-residentsusest ilma jäänud inimene pöördub kohtusse, siis võib e-residentsuse kehtetuks tunnistamise protsess kesta isegi aastaid.
Terroristlikud organisatsioonid, nende toetajad, äärmuslased ja tavakurjategijad on ka edaspidi huvitatud anonüümsetest elektroonilistest raha ülekande teenustest ning võimalusest teha tehinguid, mis ei nõua füüsiliselt kohapeal olemist. Terrorismi rahastamise takistamisel on peamiseks kaitsevalliks tehingu osapoole teadlikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise ohust ning seadusega sätestatud kohustuslike hoolsusmeetmete järgimine.
Äärmuslaste ja/või terroristide motiivid osaleda Eestis e-residentsuse kaudu ettevõtluses on kapo kinnitusel seotud sooviga viia majandustegevus oma elukohariigi julgeolekuasutuste järelevalve ja jurisdiktsiooni alt välja. Oma tegelike motiivide varjamiseks ei kiirusta terrorismiga seotud tegelased alustama pärast e- residentsuse saamist aktiivset ettevõtlust või tehingute ja raha suunamist läbi Eesti ettevõtte.
Ettevõtte loomisega kaasneb kaudne alus Schengeni viisa saamiseks, mis usutava tausta loomisel võib lihtsustada viisa saamist. E-residentsus on ka hea viis kontrollida, kui võimekas on Euroopa Liidu liikmesriik julgeolekule ohtlike inimeste avastamisel. E-residentsust saab taotleda interneti teel ja inimene ei pea riskima isiklikult riigiasutusse minemisega. Kui kellegi e- residentsuse taotlus saab keelduva vastuse viitega temast tulenevale ohule, saab inimene tagasiside, et tema taust on Eestile teada, märkis kapo. (BNS)