Karl Olaf Rääk: kes varastas meie elektri?

Elektrienergia kõrge hind on nagu märatsev elevant elutoas. Mõnele leebemale tunnile järgnevad sellised, kus elektri megavatt-tund maksab rohkem kui pensionäri igakuine sissetulek. Nagu kiuste, kipub kõrge hind “sattuma” ajale, mil tavatarbija kõige rohkem elektrit kasutab.

Eestlaste iidse kombe kohaselt on rahvas vagur ja maksab, kuigi nurin liigse koormise üle tõuseb järjest valjemaks. Kasvab juba nii suureks, et elektrimüüjad võtavad aeg-ajalt vaevaks anomaalset hinda õigustada.

Nagu tihti siin maailmas, olevat süüdlaseks pudel, õigemini selle kael.

9. augustil ilmus ERR portaalis artikkel pealkirjaga “Elering põhjendab Eesti ja Soome elektrihinna mäekõrgust vahet pudelikaelaga”.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et hinna arvutamise ja riikidevahelise ülekandevõimsuse jaotamisega tegeleb börsioperaator, kuid Eleringi roll on seadusest tulenevalt tagada elektrisüsteemi toimimine.

“Börsihinna arvutamisel Elering ei osale. Konkreetsete hinnatasemete osas kindlatel päevadel või kauplemistundidel on parem tunnetus elektritootjatel ja kauplejatel, kes ise börsil osalevad,” märkis ta.

Köster tõi välja, et riikidevahelise ülekandevõimsuse Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahel annab Elering vastavalt Euroopas kehtivatele ühtsetele reeglitele elektrituru käsutusse ja võimsuste kasutamine toimub vastavalt börsihinna arvutamise algoritmile.

Tähendab, meie asi on ülekandesüsteemid töös hoida ja elektrit toota, samas puudub meil igasugune kontroll selle jagamise ja hinna üle. Ehk meie toodetud elekter ega ülekandeliinid ei kuulu enam meile. Keegi on need omastanud ja ajab ülikasumit kokku.

Teiste sõnadega, meie toodetud elektrienergia kuulub tundmatuks jääda soovivale spekulandile ja tema algoritmile, mis ilmselgelt pole optimeeritud mitte taskukohast ja stabiilset voolu tagama, vaid tarbija taskust viimast senti välja pigistama.

Üks tähelepanek veel. Meid lohutatakse juttudega sellest, et juba järgmisel kümnendil võib valmis saada veel üks kaabel, mis meid Soome võrguga ühendab. Küll siis löövad pirrud kahest otsast lõkendama, sest meid ujutatakse odava elektriga üle.

Vaatame uuesti neid ülaltoodud õigustusi. Kuni hinna ja ülekandevõimsused määrab kasumit maksimeeriv algoritm, seni pole vahet, kas meil on üks, kolm või kümme kaablit. Hind saab alati olema maksimaalne, kuni rahvas vastu ei hakka.

Kuritegelik petuskeem kuulub ajaloo prügikasti.

Karl Olaf Rääk, kolumnist

Viited: Elering põhjendab Eesti ja Soome elektrihinna mäekõrgust vahet pudelikaelaga