03.04.2022
Maskid maha
Täna, 3. aprillil 2022 jõudis (loodetavasti [1]) kätte päev, kui hingata tohib ilma kohustusliku riidelapita näo ees.
See vabadus ei tulnud kiirelt ega kergelt. Kui tavaliselt üritatakse teisi riike kärmesti järele ahvida, siis maskisunni osas sai nädalate viisi arvamusi mõlgutada ja kontuurkaarte kord punaseks, siis jälle oranžiks värvida. Nüüd leiti kollane pliiats üles ja rahvale lubatakse paar sõõmu värsket õhku. Tänutundest kummuli langemine on vähim, mida alamad sellise helduse peale teha saavad.
Hingamisaeg ähvardab tulla üürike, sest nagu pandeemiaminister terviseministri ülesannetes juba tabavalt mainis, ettevalmistustöö uuteks koroonalaineteks käib pidevalt [2].
Maskid on langenud ka ülekantud tähenduses. Rahva kaitsmisele pühendunud heategija maski tagant on paljastunud otsustusvõimetute, kuid see-eest õelate hobitürannide kõver muie. Kiusame, sest saame, on väikeste inimeste pisikeses kirjas moto.
Usaldage teadust, ütlevad nad. Aga millist teadust me peaksime usaldama? Endine teadusnõukoja pealik Lutsar on öelnud: “maskide tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, aga neid võiks ikkagi kanda” [3]. Ehk siis teadus ei kinnita seda, et dekoratiivmaskid kuidagi viiruse levikut mõjutaksid. Küll aga mainitakse, et maski võiks kanda kas igaks juhuks või solidaarsuse märgiks.
Solidaarsus on muidugi tore. Kurjaks läheb asi siis, kui solidaarsusse kohatu leigusega suhtumist hakatakse füüsiliste rünnakute ja rahatrahvidega karistama. Siis pole tegemist enam südamliku kaasaelamise, vaid türanniale omase sunnivahendiga.
Maskisundi võiks mõista, kui sel oleks arvestatav seos haigestumiste ja haiglaravi vajavate inimeste arvuga. Paraku taoline seos puudub. On üritatud leida teadustöid, mis maskide kasutegurit kinnitaks, aga erilise eduta. Küllalt leidub seevastu uuringuid, mis kinnitavad statistiliselt olulise seose puudumist. Sama kinnitab ka haigestumiste arvu võrdlus erinevate piirkondade vahel, kus osades kehtis maskisund, teistes mitte. Erinevust nakatumisnumbrite vahel ei ole võimalik tuvastada [4,6].
Maskid pole ainult viiruse tõrjumisel kasutud, vaid mitmel moel kahjulikud.
1. Maskidest eraldub kahjulikke aineid.
Maskidest eralduvate nanoosakeste kogus on üllatavalt suur ning selles võib peituda terviserisk [5].
2. Mikroorganismide vohamine, naha- ja kopsuhaigused.
Pikemat aega näo ees kantav mask toimib nagu Petri tassike, kus mikroorganismid vohada saavad. Tagajärjeks on bakteriaalsete nahahaiguste, kopsupõletiku jm. haigusjuhtumite kasv [6]
3. Hapnikuvaegus.
Kui mask nõuetekohase tihedusega näo ees hoida, siis on tekkiv hapnikunappus piisav, et tekitada mitmesuguseid, sealhulgas ka pöördumatuid tervisehäireid. [7]
4. Sotsiaalne distantseerumine, suhtlemisprobleemid.
Mask takistab inimeste näoilme jälgimist ning muudab kõne ebaselgeks. Eriti suur probleem on see laste jaoks, kelle jaoks on täiskasvanute näoilme jälgimine oluline õppimise osa [8]
5. Keskkonnareostus.
Me muretseme plastkõrte pärast, kuid maske, kui neid nõuetekohaselt kanda ja vahetada, lisanduks ainuüksi Eestis prügikastidesse kuni 2 miljonit tk. päevas. Kusjuures, maskide näol on tegemist ohtlike jäätmetega [9].
6. Maskid kui alandamise ja piinamise vahend
Mask on ajaloos tuntud kui äärmusliku alanduse ja surve vahend. Uuema aja näitena võib tuua sõjavangide piinamise Guantanamo laagris, kus meilegi tuttavaid siniseid maske kasutati piinamisvahendina.[10]
Eelpool toodut arvesse võttes peaks selge olema, et maskikandmise nõudel puudub loogiline põhjendus. Kuna maski kandmist siiski nõuti ja kavatsetakse ka edaspidi nõuda, siis räägib see mõndagi nõudjate kohta.
Oleme nüüd põhjalikult selgeks teinud, kui valesti kõik maskidega on. Aga kuidas asja parandada?
Esimese asjana on vaja ausat teaduslikku debatti, mille käigus maskide tekitatud kasu ja kahju raamid üheselt paika panna. Ühiskonda sügavalt mõjutav küsimus ei tohi olla säästupoliitikutest ministrite ega akadeemilise kummitemplina toimiva teadusnõukoja tujude meelevallas. Kasu asemel kahju tekitavad näomaskid kuulugu koos hobitürannidest isevalitsejatega ajaloo prügikasti.
Karl Olaf Rääk
Märkused ja kasutatud kirjandus:
[1] “Loodetavasti” selles mõttes, et meie otsustus- ja koostöövõimetu valitsus võib oma otsust igal ajal uuesti muuta.
[2] VIDEO | Tanel Kiik: ettevalmistustöö uuteks koroonalaineteks käib pidevalt (Loetud 03.04.2022)
https://www.delfi.ee/artikkel/96296525/video-tanel-kiik-ettevalmistustoo-uuteks-koroonalaineteks-kaib-pidevalt
[3] Lutsar: maskide tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, aga neid võiks ikkagi kanda (Loetud 03.04.2022)
https://www.err.ee/1081106/lutsar-maskide-tohususe-taga-on-vaga-nork-teaduspohisus-aga-neid-voiks-ikkagi-kanda
[4] These 12 Graphs Show Mask Mandates Do Nothing To Stop COVID (Loetud 03.04.2022) https://www.ndlegis.gov/assembly/67-2021/testimony/HPOLSUB-1323-20210204-5275-F-SEELY_BRADLEY.pdf
[5] Uuring | Keskkonnauuringute Keskus uuris maskide kandmise võimalikku kahju (Loetud 03.04.2022) https://tsiviilallianss.ee/keskkonnauuringute-keskus-uuris-maskide-kandmise-voimalikku-kahju/
[6] Masks, false safety and real dangers, Part 2: Microbial challenges from masks (Loetud 03.04.2022)
https://stopwrongfulconvictions.files.wordpress.com/2020/11/mask_risks_part2.pdf
[7] ODMS: “Oxygen Deprivation Mask Syndrome” Now Sweeping Across the Globe (Loetud 03.04.2022)
https://www.globalresearch.ca/odms-oxygen-deprivation-mask-syndrome-sweeping-across-globe/5764285
[8] Study: Face Masks DO Harm Children’s Development
https://principia-scientific.com/study-face-masks-do-harm-childrens-development/
[9] Face masks and the environment: Preventing the next plastic problem (Loetud 03.04.2022)
https://www.sciencedaily.com/releases/2021/03/210310122431.htm
[10] Military Uses “Surgical Masks” For Torture & Submission (Loetud 03.04.2022)
https://covid19reporter.com/military-uses-surgical-masks-for-torture-submission/