28.10.2022
Karl Olaf Rääk.
Meie ajakirjandus pidavat olema uuriv. Seda see tõesti on, aga kuidagi valikuliselt. Ajakirjandus on nagu sõjaaegne laskemoon, mis aastaid kusagil põõsa all lebab ja siis kõiki täiesti ootamatu põmakaga üllatab.
No näiteks ühe tuntud poliitiku fotograafiahobi. See olevat juba aastaid teada. Ja siis, nagu välk selgest taevast tuleb uudis, et pildid olevat kuidagi isevärki ja lausa politsei huviorbiiti sattunud. Ühiskondlik koorekiht olevat asjast teadlik, kuigi keegi pole midagi kuulnud, kui küsima hakatakse. Miks see teema äkki uudiseks sai, täiesti arusaamatu.
Poliitik muidugi kahetseb, et oma hobi paremini ei varjanud, väljendab hingelisi kannatusi, tõmbab kõrvad poolde masti. No mida sellisega teha, küsib ajakirjandus retooriliselt. Mõista ja andestada, vastab heldinud ühiskondlik arvamus. Ta sai ju aru, ta enam ei tee. Ja silmad on head, nii head.
Samal ajal ilmub allpool üks teine, näiliselt seostamatu uudis. Teatud ministrit noomitakse lubamatu isetegevuse eest. Kujutage ette, kodanikul on tekkinud põhjendamatu idee, et ministrina on tal õigus ise valida, keda mingi asutuse juhiks määrab.
Taoline isemõtlemine ei ole nüüd küll sobilik. Esiteks on see ametkonna politiseerimise katse, teiseks, mis juhtub siis, kui minister ise peaks uurimise alla sattuma? Ametisse määramine toob teatavasti kaasa absoluutse sõltuvuse sellest, kes ameti annab.
Aga kellel siis on õigus juhte paika panna? Ainult kõrgel komisjonil, kes tegeleb oma võimu taastootmisega. Komisjonil, kes esindab jõudu, mida põhjendatult nimetatakse nähtamatuks erakonnaks. Seltskonnal, kes omab riigis suuremat mõju kui üski erakond. Õnneks nende puhul pole tegemist ei politiseerimise ega paika pandute sõltumisega määrajatest. Ja uurimise alla ei satu nemad küll mingil juhul.
Aga mis neil kahel uudisel ühist on? Pealtnäha ei olegi. Kui aga laiemalt vaadata, siis märkame, kuidas teatud seltskonnale on selge sõnum saadetud. Umbes nagu Camorra saadetud lehmapead, mis adressaadi motivatsiooni ja maailmapilti korrastada aitasid. Ega ilmaasjata ole olulistele postidele edutatud kas siis juhme käsutäitjaid või neid, kelle kapp skelettidele kitsaks jääb. Kui hakkate endale liiga palju vabadusi võtma, võime väikese inventuuri korraldada.
Ees on keerulised ajad, härrad ja prouad. Aeg on meenutada, kelle peos on teie kaelarihmade teine ots.
Karl Olaf Rääk
Viited:
Marko Mihkelsoni saladus. „Eetiliselt taunitavad“ fotod lastest viisid tipp-poliitiku politseisse vestlusele
https://epl.delfi.ee/artikkel/120089802/marko-mihkelsoni-saladus-eetiliselt-taunitavad-fotod-lastest-viisid-tipp-poliitiku-politseisse-vestlusele
Marko Mihkelson: tunnen esimest korda viimase kolme aasta jooksul kergendust
https://epl.delfi.ee/artikkel/120089820/marko-mihkelson-tunnen-esimest-korda-viimase-kolme-aasta-jooksul-kergendust
JUHTKIRI | Läänemets ärgu tehku PPA juhiga seotud ultimaatumeid
https://epl.delfi.ee/artikkel/120089758/juhtkiri-laanemets-argu-tehku-ppa-juhiga-seotud-ultimaatumeid