Kohtusin täna OSCE uute hääletustehnoloogiate analüüsi spetsialistiga, kes viibib siin 2023. aasta Riigikogu valimiste vaatlejana. Oli meeldiv ja huvitav vestlus, kuna osapooled valdasid teemat, rääkisid ühist keelt ja said seetõttu aru, millest jutt käib.
Üllatav oli teada saada, et paljude kohtumiste vältel, millel ekspert siiamaani osalenud oli, ei esinenud mitte ühtegi e-valimiste suhtes kriitilist arvamust. Kas tõesti on Eestis jõutud juba sellisele tasemele, et keegi isegi ei julge enam valimiste süsteemi puudujääkidele vihjata?
Käisime läbi mitmed e-valimiste kitsaskohad ning jõudsime ühisele seisukohale, et tegemist on tõsiste probleemidega. Esimene neist oli hääletamine kontrollimatus keskkonnas, kus pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kes hääle annab. Puudutasime hooldekodude probleemi, kus tuhanded ID kaardid on koos PIN koodidega juhtkonna kontrolli all ning mille väärkasutamist on praegu võimatu kindlaks teha. Jutuks tuli see, et osa probleeme on juba aastaid teada olnud, kuid pole märgata, et midagi üritataks paremaks teha.
Üks jututeema oli tarkvara vead, protseduurid ja üldine suhtumine, mis ei ole alates Haldermani töögrupi uurimistööst 2014. aastal märkimisväärselt paranenud. Ikka algab hääletus mingi äpardusega, ikka räägitakse probleemid olematuks. Rääkisime näilisest ja tegelikust turvalisusest, süsteemi nõrgast kaitsest sisemiste rünnakute vastu ja illusoorsest kontrollist, mida annab vaatlejate kasutamine.
Vaatasime hääletuse anomaaliaid ja silmatorkavat huvipuudust nende põhjuste väljaselgitamisel ja kõrvaldamisel. Jõudsime seisukohale, et valimiste süsteemi vajakajäämised ei tohiks olla nii mastaapsed, et õõnestavad usku ühiskonna demokraatlikku toimimisse.
Loodetavasti jõuab kohtumisel räägitu ka OSCE raportisse ja tasakaalustab üldist hinnangut.
Nagu tellimise peale, käivitus ajakirjanduses ennetav rünnak e-valimiste suunalise kriitika summutamiseks. Puuduste mainimine pidavat olema suisa rünnak demokraatia vastu. E-valimistes kahtlemine olevat EKRE salakaval valimisnõks.
Kui vahel armastatakse meil rääkida, et Eestis on kõik teistmoodi kui mujal riikides, siis antud teema puhul on see vist tõsi. Kui teistes riikides on e-valimistest loobutud, kuna ei suudeta nende usaldusväärsust veenvalt tõestada, siis Eestis kuulutatakse demokraatia õõnestamiseks ilmselgetele puudujääkidele osutamine. Ehk mida ebausaldusväärsem valimissüsteem, seda rohkem demokraatiat.
Selline suhtumine ei tee Eesti riigile au.
Karl Olaf Rääk