05.04.2020
Harry Tuul ja Andrus Karnau vedasid saadet, milles rünnati taas elusid päästvat eriolukorda.
Kui sõna võtab ennast ajakirjanikuks pidav Andrus Karnau, siis pööratakse kõik pea peale – saates “Olukorrast riigis” sildistas ta igale riigile vajadusel lubatavad piirangud politseiriigiks ning väitis, et valitsus olevat asunud teostama rahvuspuhtuse programmi.
Reformierakondliku taustaga Karnau on saadetes alati silma paistnud poliitiliselt laetud avaldustega ja opositsiooni hääletoruna. Seekord jäi talle ette välismaalaste seaduse muudatus, mis kohustab võõrtöölisi töö kaotuse korral riigist lahkuma.
Karnau sugused ei mõtle oma kallutatuses ja vihas isegi mitte nende välismaalaste peale, kellel polegi tööd kaotades võõras riigis ja karantiinikeskkonnas midagi teha – selliste olukordade ajal on alati parem koju naasta. Tuli ju ka enamik eestlasi ära koju.
Tähtsaim Karnau jaoks tundubki see, et ühele riigile üsnagi tavapärast otsust sai nüüd valitsuse ründamiseks ära kasutada. Temasugused ei näi hoolivat üha kasvavast ohvrite ja haigestunute arvust, kui vaid mingit otsust halvustada ja “võimuhaaramiseks” tembeldada saab. Justkui valitsusleeris ei tohiks olla inimesi, kes eludest hoolivad ja riiki hoida tahavad – karnaude jaoks on inimlikkus Reformierakonna monopol.
“Maksumaksja raha eest ülalpeetava meediakanali R2 iganädalases äärmusliberaalses propagandasaates “Olukorrast riigis” (sellisena selgelt mittevajalik ja mõttetu – ilmselgelt koht kulude kokkuhoiu mõttes) külvab Andrus Karnau avalikult hirmu ja valet,” kirjutab sotsiaalmeedias Riigikogu saadik Paul Puustusmaa. “Näiteks tänases saates levitas ta pahatahtlikke kuulujutte selle kohta, kuidas Eesti riigist olevat saanud jälitusühiskond.”
Karnau tegevus raadiosaadetes pingestab olukorda hetkel, kui ühiskond peaks piirangutest rangelt kinni pidama – tema ässitamine õhutab vastuhakule “pahale politseiriigile.”
Ilmselt pidas Isamaa liider Helir-Valdor Seeder just Karnau-suguseid silmas, kui ta ütles: “Kui ma kuulan jutusaateid, mis hakkavad reedel pihta ja lõpevad esmaspäeval, siis seal on valdavalt ajakirjanikud, ega poliitikud seal enamasti ei räägi. Ajakirjanikud ise räägivad ja see on põhiline, millega inforuum täidetakse. Seal on enamus oletusi, ennustusi ja arvamusi, faktivigu ei parandata, asjaosaliste poole reeglina ei pöörduta.”