Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valitsus võtab oma rumala ja riigi pankrotti ajanud poliitika tagajärgede lappimiseks taas ette rünnaku ühiskonna nõrgemate vastu.
BNS vahendab: “Riik langetab 2026. aastaks vanemahüvitise ülempiiri praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani, kehtestab samast aastast ülempiiri ajutise töövõimetuse hüvitisele ja lõpetab üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele.
Vanemahüvitise ülempiiri langetamine võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot. Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.
2026. aastast kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale ülempiir ei kohaldu. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on “erinevate riiklike hüvitiste ühtlustamine mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada”.
Lisaks lõpetab riik üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele, sest “200-eurone toetus ei ole enam asjakohane.”
Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.
Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarve kulusid tuleval aastal kokku ligi 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavune kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.
2026. aastast lõpeb riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.”