Vihane sõda EKRE vastu on kandunud Eesti venekeelsesse ja Venemaa inforuumi, kus on selle eesmärgiks takistada EKRE-l öelda venelastele, miks nad asju omal moel ajavad.
Alles tõrvas “poliitpõgenik” Troitski portaalis fontanka.ru EKRE-t täiega, üheaegselt temaga aga avaldas Delfi ka loo “Vene meedia päevik/EKRE isegi ei vaevu enam Kremli kaarti varjama.”
Viimane on kellegi Oleg Samorodni poolt ikka täielik paskvill – autori on kogu loos lähtunud vaid põhimõttest: “Mart Helme ütles ja tegi nii, ju ta siis mõtles ja tegi naa!” Mõistagi on seal ka ohtralt “fakte” sellest, kuidas üks või teine EKRE seisukoht langevat kokku Kremli omaga või mida võis keegi (seda tõestamata) kunagi teha. On ka täielikku jaburust – Mart Helme surus diplomaadina Jevgeni Primakovi kätt, too aga juhtis tollal luuret. Käepigistuse kaudu värbamine?
Lõppjäreldus on Samorodnil eriti “asjalik” – Helme lootvat, et märtsis hääletab märkimisväärne osa venekeelseid just EKRE poolt. Ometigi ei näita ükski populaarsusuuring, et “Kremli-meelne” erakond oleks kremlimeelsete seas populaarne – EKRE ei võistle vene häältes vähimalgi määral Keskerakonnaga, eespool on ka sotsid ja Eesti 200! Mis muutus peaks toimuma viimaste nädalatega ja miks siis Kreml omasid EKRE-t toetama pole suunanud?
Kogu selle kampaania üks eesmärke on vähendada EKRE usaldust eestlaste seas – näete, need rojud semmivad Kremliga! Kuigi Vene kaart on ammugi märgitud ja löödud, loodetakse, et pillutud saastast jääb midagi ikka külge!
Vaatame siis “Kremli-meelse” EKRE tegelikku palet. Teisipäeval esitas erakond Riigikogus eelnõu, mis nõuab Tartu rahu järgseid piire ja kompensatsioone Venemaalt. Kartell kukutas selle läbi, kuid küsimus jääb – kas Moskva liitlane nõuaks neilt maad ja raha, tembeldades Venemaad seejuures agressoriks ja okupandiks ning juhtides tähelepanu Kremli sigadustele Gruusias ja Ukrainas?
Kui reetur Metsavas jäi vahele, nõudis EKRE kõigi vene ja nõukogude taustaga inimeste täiendavat kontrolli enne nende lubamist riigiametitesse, kuid peaminister Jüri Ratas tõrjus selle mõtte kui “rahvustevahelist vaenu õhutava tegevuse” tagasi. Milline “Kremli-meelne” erakond küll esitaks nõude, mis takistab FSB-l oluliselt värbamistööd ja paneb nende agentuuri hoolsama kontrolli alla?
Kui putinistid peksid jalgadega küüditatute mälestusküünlaid, nõudis EKRE ainsana selle juhtumi vaatamist kui Putini-meelsete tegu Eesti riigi vastu – ja taas kaitses Jüri Ratas ideoloogilisi vaenlasi, pidades neid pelgalt huligaanideks. EKRE on ainus, kes nõuab slaavlaste sisseveo lõpetamist, sest see muudaks Eesti avaliku ruumi venekeelseks ja vähendaks eestlaste osatähtsust rahvastikus.
Selliseid näiteid, mis lähevad täielikult vastuollu EKRE väidetava Kremli-meelsusega, on kümneid. Isegi kui eeldada, et paljud asjad on kokkumäng, peab ju kuskil olema piir, millest saati EKRE hoobid Kremli pihta ületavad mõjult kasu, mida varjatud putinism annaks.
Siinkohal tasub jutuks võtta ka EKRE pihta suunatud väite, nagu õhutaks erakond ukrainlaste migratsiooni kritiseerides putinimeelseid Ukraina vastu. Ei, asi on vaid selles, et kõigist endisest NLiidust tulijatest moodustavad just ukrainlased laias laastus kolm neljandikku – on õnn, et ülekaalus pole venelased! Aga eranditult kõik ukrainlased räägivad vene keeles ja nende tulek muudab siinse töökeskkonna venekeelseks, sest ka Eesti tööandjad pursivad vene keelt. Odav tööjõud aga ajab Eestis kõigil palgad alla, seda rahvusest sõltumata.
Aga naastes venekeelse meediaruumi juurde – miks on EKRE-t hakatud sealtkaudu ründama? Esimene põhjus seisneb kohe selles, et EKRE-t soovitakse ka seal “kahtlasena” demoniseerida. Eriti kardab EKRE-t Keskerakond. Miks?
Sest KE võimulepääs sõltub täielikult vene valijast. Tema aga on eestlastest kordi homofoobsem, usklikum ja seega traditsioonilist perekonda soosiv. Keskerakonna valimisprogrammis aga on kirjas, et nemad soosivad elamist erinevates peremudelites – mõistagi ei peeta silmas ei üksikvanemaid ega kärgperet, vaid lesbi- ja pedepaare koos lapsendamisõigusega. Keskid soosivad ka homoõpetuse levitamist koolides ja lasteaedades. KE pole kuidagi huvitatud sellest, et nende venekeelne valija sellest teada saaks, nagu ka nende (ka sotside ja Eesti 200) soovist venestatavasse ühiskonda lisaks ka neegreid ja araablasi vedada – venelased on lisaks ka ksenofoobsed, kui see häirib nende kogukonna elu.
Väga palju räägitakse Mart Helme esinemistest erinevates Vene meediakanalites, mida üritatakse näidata soovina venelaste hääli võita või Kremli-meelsusena. Eriti just Keskerakond tahaks, et EKRE hoiduks venelastest eemale ega paljastaks keskide tõelist palet.
Valimiskampaania üks osa aga on ka oponentide võimalike valijate “valgustamine”, mida tehakse EKRE suunal massiliselt – miks peaks rahvuskonservatiivid teistmoodi käituma? Kui on oht, et võimule pääseb vasakpoolne KE-sotsid-Eesti 200 valitsus, tulebki neilt vähemalt Vene põhi ära võtta, paljastades nende tegeliku palge – ka venelased saavad koos vasakpoolsete võimuga homosõbraliku ühiskonna, kooseluseaduse, rändepakti neegrid ja araablased ning palju muud, mis ei meeldi paljudele, seda rahvusest sõltumata.
Venelastega peab EKRE suhtlema ka seetõttu, et rahvuskonservatiivide võimule tulles teaksid nood juba ette, kellega tuleb tegu – parem hääletagu juba praegu “natsionalistide” vastu, kui et hakkavad hiljem pronksiöid korraldama.
Üks jutt, mida propagandas oponentide kritiseerimiseks sageli kasutatakse, on see, et erinevatele auditooriumidele räägitavat erinevat juttu. Rumal on poliitik, kes läheb täiesti erinevate sihtgruppide ette sarnase jutuga – ka venelase ette ei läheks ilmselt ühegi erakonna aktivist sama jutuga, millega eestlaste juurde. Pole midagi hullu, kui EKRE poliitik viitab oma õigeusu taustale, kui tegu on Konstantinoopolile, mitte Moskvale alluva õigeusu kirikuga. Ja miks ei peaks kasutama Samuel P. Huntingtoni teooriat sellest, et Venemaa on omaette tsivilisatsioon – seda on ju näha sellest, kuidas Lääs ja Ida ei suuda kuidagi ühist keelt leida?
Vene meediaruumi kandunud EKRE-vastasusel pole mingit muud põhja kui see, et kartellierakonnad kardavad EKRE otsekohest suhtlemist ka venekeelse kogukonnaga, kelle mõju suurenemist rahvusriigis rahvuskonservatiivid küll mingil juhul ei taha, kuid nad tahavad nendega asjad eelnevalt selgeks rääkida. Miks mitte ka hääli saada, kui hääletajad on valmis tunnistama, et elavad eestlaste maal ja põlisrahvas peabki enda eest seisma! Kartellile, eriti Keskerakonnale, meeldib määramatus ja venelaste viibimine suletud inforuumis, kus nemad ise saavad asju tagatubades Toomi ja Kõlvartiga ajada.