15.12.2022
Louis Freeh
Nagu USA uudisest (https://www.justice.gov/…/danske-bank-pleads-guilty…) nähtub, siis maksis Danske pank kaks miljardit trahvi rahapesu eest ja sellest 672 miljonit sai Taani riik, kirjutab Lextal advokaadibüroo vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
„Loodetavasti saab Kaja Kallas teatada, et ka Eesti sai 672 miljonit, mitte aga „sooja käepigistuse“ ja lõputu häbi rahapesijana, nagu uudisest loeb. Kuidas muidu saaks põhjendada õigusabilepingu lõpetamist endise FBI direktoriga, kes tegelikkuses tegeles Eestile osa trahviraha toomisega, aga millest Reformierakond loobus, väites, et selleks kolme miljoni kulutamine on liiast. Lisaks ootaks nüüd teatud ajakirjanikelt kümneid artikleid teemal, et „kas universumi parimal rahandusministril“ oli õigus ja Eestis polnudki rahapesu või et „aga USA ei jaga kunagi trahviraha kellegagi“.
Eesti meediamajadel on kahjuks tekkinud üha selgemad poliitilised eelistused. Selle tagajärjeks on just nimelt sellised juhtumid, kus ka õiged ja asjakohased algatused tapetakse maha, kui neid soovib ellu viia juhuslikult niiöelda vale leeri ja ideoloogia esindaja. Sellise radikaalse meelekindluse edasiarendamisel võiks jõuda selleni, et maja põlegu või maha, kui et seda kustutab valest erakonnast tuletõrjuja.
Aga just sellise ideoloogilise jäärapäisuse tõttu jääb Eesti osaks saada endale küll taanlaste rahapesu häbi, aga mitte sentigi välja maksutud trahvirahast. Päris huvitav kuidas osad eestlased ikka oskavad Eesti eest „seista“.
672 miljoni Eesti eelarvesse mittelaekumise korral on vist palju oodatud, et peaminister tagasi astuks…“
Postimees kirjutab, et Danske Banki suure rahapesu tulemus on see, et kõik saavad raha välja arvatud Eesti. Danske Bank möönis USA ja Taani ametivõimudele, et tegi üht-teist rahapesurindel valesti. Et edasisest uurimisest pääseda, nõustus pank maksma mõlema riigi võimudele kokku kaks miljardit dollarit.
Danske Banki rahapesuavantüür on tekitanud olukorra, kus välismaal mõeldakse sõnapaari „Eesti pank“ kuuldes kohe rahapesule. Ja kui mainida Dansket, tuleb kohe märksõnana „rahapesu Eestis“, kirjutab ajaleht.
Kaks miljardit dollarit jaguneb Wall Street Journali andmetel järgmiselt: 1,2 miljardit dollarit saab USA justiitsministeerium, 178,6 miljonit dollarit USA finantsjärelevalve ning 678 miljonit dollarit Taani ametiasutused. Danske jaoks on tegu kommirahaga.
Kaks aasta tagasi olid hoopis teised jutud. Kui tollane rahandusminister Martin Helme palkas rahapesu uurima Louis Free’ Ameerika Ühendriikidest, hakkasid reformierakondlased eesotsas Jürgen Ligi millegipärast tõmblema.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon korraldavad 2020. aasta augustis erakorraliselt ühisistungi arutamaks rahandusminister Martin Helme sõlmitud lepingut advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul soovisid nad kohtumisel teada saada näiteks seda, et mis eesmärgil leping sõlmiti ning millised pretsedendid rahapesu suhtes olid Helmele innustuseks.
Mõnede pealkirjad: „Kaja Kallas: Martin Helmel on aeg vassimine omaks võtta ja ametist lahkuda“, „Jürgen Ligi Free skandaalist: Martin helme on sisuliselt kõik valesti teinud“ jne.
Kaks aastat hiljem näevad kõik, et Helmel oli taas õigus ning reformierakondlased mitte ei pea ainult häbenedes nurka minema, vaid Eestile kahju tegemise eest vastutuse võtma.