Trumpi valitsetavas Ameerikas toimuvad demokraatide kiuste suured ümberkorraldused ja ilmselt võetakse taas luubi alla ka katse alustada praeguse presidendi eelmisel valitsemisajal rassistlikku kodusõda.
Palju on räägitud sündmustest Kapitooliumi künkal enne Bideni ametisseastumist, hoopis vähem aga 2020. aastal toimunud rassirahutustest, mida juhtis marksistlik liikumine Black Lives Matter ja mis lõhkus pikaks ajaks rassidevahelised suhted, mis olid just paranema hakanud.
Niinimetatud rassismivastase liikumise algatas väidetavalt politseivägivald mustanahalise kurjategija kallal, mis puhuti kiiresti suureks skandaaliks, ning sellega läideti revolutsiooni süütenöör.
Politseivägivald pole USA-s võõras, kuid hiljem on paljud politseinikud öelnud, et see, kuidas George Floydi hoiti, oli paratamatu, sest palju on juhtumeid, kus pisutki vabaks rabelnud kurjategija jätkab vägivallaga.
Kogu BLM-i rassismivastase liikumise tegi küüniliseks ja naeruväärseks see, et kurjategijast, kes meedia andmetel sihtis ühe kuriteo käigus rasedat naist kõhtu, tehti Martin Luther Kingi moodi kangelane. George Floyd ei olnud mingi kangelane, ta oli kurjategija ja suri kurjategijana. Alles pärast surma sai ta äraspidiseks märtriks – kui mees saanuks põrgust maa peal toimuvat jälgida, naernuks ta kindlasti selle üle, kuidas temast kui kurjategijast peaaegu pühak tehti.
Just see kurjategija ülistamine on peamine joon, mis tõmbab piiri tõsise rassismivastase võitluse ja mässu vahele. Too suvi oli Ameerikas täis vägivalda. Väidetavalt sunniti Seattles ja Portlandis valgeid koguni kursustele, kus neid pandi häbenema oma “valget olemust”. Sealt tuli ka naeruväärne põlvitamine mistahes ürituste eel, mis lõppes õnneks üsna ruttu, sest üha enam sportlasi ja teisi inimesi keeldus seda tegemast – mitte et nad oleksid rassistid, vaid seetõttu, et kogu lugu oli nende arvates absurdne.
Suure löögi sai Ameerika politsei, mis pandi ketti – varsti ei julgenud ükski politseinik enam mustanahalisi seaduserikkujaid kimbutada ja nood, tunnetades kontrolli kadumist, ujutasid maa kuritegevusega üle. Paljud politseinikud lahkusid sellise olukorra tõttu korravalvest ja väidetavalt on mustanahaliste kuritegevus, mis niigi on Ameerikas kõrge, siiamaani näiteks Californias kontrolli alt väljas.
BLM-i “linnadepõletamisega loodi foon uuteks presidendivalimisteks, et Trump kaotaks – rahutused olid mõeldud näitama, et president ei suuda riigis korda hoida. Tegu oli ehtsaima põhiseadusvastase mässuga. Black Lives Matter rikastus annetuste toel (mis sarnanesid “katuserahade” väljapressimisega) ning üks selle liidritest ostis endale ülikalli kodu… rikkasse valgete linnaossa, kus musti oli vaid kuni 2%. Ilmselt selleks, et mustad ei näeks, kuhu nende raha läks.
Kurjategija George Floyd pandi ühte ritta mustanahaliste õiguste eest võitlejate Martin Luther Kingi ja Nelson Mandelaga – mis saab rassismivastase võitluse jaoks häbiväärsem olla? Väidetavalt külvati Floydide pere Bideni ajal kompensatsioonirahadega üle, mis näitas noortele mustanahalistele, et kurjategijaks olek on väga prestiižikas ja riigi poolt soositud. Nagu seriaal “Brigada” kasvatas terve põlvkonna noori venelasi “blatnoideks”.
Lisaks alustati tollal USA-s palju kampaaniaid, kus mustanahalistele jaotati hüvesid vaid seetõttu, et nende kauged esivanemad olid orjad. Kõvasti muudeti ka ajalugu, Ameerika kodusõja Lõuna liidrid kirjutati ajaloost välja. President Biden, kes toetas BLM-i, sattus võimule pääsedes nende pantvangi.
Loodetavasti võtab Trumpi meeskond kunagi ette ka Black Lives Matteri “revolutsiooni” ja paljastab selle, kuidas tegelikult taheti uut kodusõda alustada.
Ka Eestis on üks punaprofessor, Tallinna Ülikooli õppejõud Peeter Selg, kes avaldas meedias avalikult arvamust, et Ameerika Ühendriikides võiks uus kodusõda alata.
Uued Uudised