13.08.2020
Maantee
Lakume vist pikemat aega neid haavu, mille koroona tekitas. Üks viimaste päevade tuhandeid puudutav probleem on seotud juhilubade ja nende pikendamiseks vajalike tervisetõenditega.
Kuna perearstide juurde oli koroona tõttu raske pääseda, pikendas maanteeamet juhilubade kehtivust 90 päeva. Kuid iga pidu saab ükskord otsa, ja 7. augusti AK-s teataski maanteeameti eksamiosakonna juhataja: „Meie andmetel on tänase seisuga kuskil üle 12000 isiku, kellel siis alates 17. augustist tervisetõendid aeguvad, mis tähendab seda, et nendel isikutel liiklusregistris juhtimisõigus peatub ja sõidukit juhtida ei tohi.“
Puutusin sama olukorraga kokku oma pereliikme kaudu, kellele saadeti ühel päeval meilitsi teade: „Teie mootorsõidukijuhi tervisetõend aegub (…).08.2020. Juhul, kui Te ei uuenda tervisetõendit, peatub järgmisel päeval Teie juhtimisõigus ja sõiduki juhtimine on keelatud.“ Ja kohe tekkiski küsimus – kuidas siis nii, kui juhiloal on selle kehtivuse lõpuks märgitud tunduvalt hilisem kuupäev???
Päriselus ei ole sugugi kõik ühe joonlaua järgi tõmmatud. Nimelt ei ole tervisetõendi kehtivuse kuupäev alati seotud juhiloa kehtivuse kuupäevaga. AK-s esinenud ametnikul on kahe silma vahele jäänud Liiklusseaduse § 101 „Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll“ lõige (3) 2. lause: “Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.” Seda kinnitas ka Maanteeameti vastus minu teabenõudele. Ka nende 12000 seas on kindlasti samasuguses olukorras olijaid, aga maanteeameti AK-s sõna võtnud esindaja seadis kõik ühele pulgale.
Aga kes see üliagar salajane ametnik selle meile saadetud ähvarduskirja taga oli, see kirjast ei selgu, sest ta nimetab ennast „Maanteeamet“. Kuid rahvasuugi ütleb, et üliagarus on ogarus. Sellega seoses meenub mulle tõik, et olen saanud ametnikelt kirju viitega „allkirjastatud digitaalselt“, kuid ilma digiümbrikuta, mis kinnitaks selle tegelikku allkirjastamist. Lihtlabane lohakus või …
Seadusi on palju ja need muutuvad nii tihti, et neid annab ka juristidel-advokaatidel jälgida.. Aga oma ametialasse puutuvat seadustikku peab küll iga ametnik tundma väga põhjalikult.
Oli kunagi olemas avaliku teenistuse seadus, mis nüüd küll aastaid juba ei kehti. Oli olemas Ametniku eetikakoodeks, mis arvatavasti peaks veel ikkagi kehtima. Aga kui ei kehti, siis tuleb ta uuesti kehtima panna, sest selline asi peaks igal ametnikul enne tööle asumist olema pähe tambitud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 paneb küll paika kohaliku omavalitsuse põhimõtted, kuid need on väga kõrgelennulised ja üldsõnalised.
Ametnikuks olemine on justkui kuulumine kõrgemasse, privilegeeritud klassi. Ja see justkui annaks neile õiguse tavakodanikust kui alamasse klassi kuuluvast üle olla. Kindlasti pole mina ainus, kes on oma nahal tunnetanud ametniku üleolevat suhtumist. Näiteks maksukontrolli käigus teatas üks mitte-alama-astme ametnik oma korralduses, et mina firma omanikuna ei tohigi elada oma ettevõttele kuuluvas majas, vaid see tuleb välja üürida hoopis kolmandale isikule. Või mida arvata kõrgest vallaametnikust, kes teemaa hoolduse küsimuses vaatab internetis aastate vanust GoogleMaps`i videot ja ütleb, et „oi, seal on ju kõik korras!“ Jah, oligi, enne kui selle hooldamine temasuguste ülesandeks sai.
Mida arvata ametnikust, kes laseb oma alluvatel niita kergliiklustee juurde kuuluvast rajatisest – kuivenduskraavist – ainult teepoolse kalda. Kuid see „pokazuhha“ on veel seotud suure tee pealt nähtava alaga, mida ma kunagi nimetasin Via Baltica kõige koledamaks lõiguks. Mis jääb nurga taha, see ei ole aga enam üldse hooldamist väärt.
Kui minu tavalisele kirjale 11.10.2019 tähelepanu juhtimisega teemaa hooldamise küsimustele Tori vallavalitsusest ei vastatud, saatsin neile kaks nädalat hiljem, 25. oktoobril, teabenõude võib-olla juba pisut intrigeerivamate küsimustega. Ma ei pelga neid küsimusi siin kordamast:
1. Miks Tori vald teemaa omanikuna ei ole käesoleval aastal kordagi täitnud oma kohustust (aadress) kinnistuga piirneva teemaa ja selle koosseisu rajatisena kuuluva teekraavi hooldamisel?
2. Mida kavatseb Tori vallavalitsus ette võtta tekkinud ebanormaalse olukorra parandamiseks, kuna kevadel peale lume sulamist on sellel elamute vahele jääval alal kulu näol tegemist veelgi tuleohtlikuma olukorraga, kui see oli teie lohaka ja saamatu töö tulemusel kujunenud tänavu kevadel?
3. Kes Tori vallavalitsuse töötajatest vastutab tekkinud olukorra eest ja milliseid meetmeid on vallavalitsusel kavas tema suhtes rakendada?
4. Millisele asutusele pean ma pärast maavalitsuste kaotamist nüüd teiesuguste saamatukeste peale edasi kaebama?
Sellele teabenõudele ei ole ma senini vastust saanud. Viiendal (s.o. teabenõudele vastamise viimasel) päeval saadeti kohale mingi kolakas ratastraktor (mis tallas ära teeperve) selle taga rippuva niitmisagregaadiga. Sellega oli ilmselt vallavalitsuse arvates teabenõudele vastatud. Jääb vaid lisada, et tänavu pole veel kordagi jõutud selliseltki tööd narrimas käia.
Ja see rahvatarkus, et „annab Jumal ameti, annab ka mõistuse“ ei ole kehtivust kaotanud. Kui KOV võtab (konkursi korras?) tööle mõne ametniku, peab ta olema veendunud, et selle kvalifikatsioon vastab ka selle ametikoha nõuetele. Vastasel juhul tuleks ta enne tööle asumist saata oma ametialaseid oskusi ja teadmisi õppima/täiendama. Minu arvates peaks selline võimalus KOV ametniku kvalifikatsiooni tõstmiseks olema näiteks Riigihalduse ministeeriumi juures.
Ametnik on teenistuskohustusi täites hoolikas, kohusetundlik, viisakas ja abivalmis. Neid ilusaid sõnu ei suudaks mina välja mõelda, need pärinevad Ametniku eetikakoodeksist.
Muinasjutt riigireformist ja ametnike armee desarmeerimisest igal aastal 1000 ühiku võrra on aga juba väga-väga vana. Ja, nagu kõik muinasjutud, on ka see olnud õnneliku lõpuga … ametnikele.
Paul Särel, EKRE liige Pärnumaalt