Kas dialoogipolitsei baasil luuakse nüüd kompostipolitsei?

Koduse kompostimise uued nõuded tekitavad segadust ja trotsi. Hiljemalt aasta lõpuks peab kõigi Eesti elumajade juures olema eraldi konteiner biojäätmetele, et need ei läheks enam olmejäätmetega segamini, vaid kompostiks või biogaasiks. Eramutes võib erandina komposti ka ise teha, kuid omanik peab selleks omavalitsusele avalduse tegema, oma kompostri ette näitama ja ametnikult heakskiidu saama, kirjutab Maaleht.

Suurtes kortermajades oli kohustus biojäätmetele eraldi konteineri panemiseks juba varem. Väikestes majades eeldati varem vaikimisi, et toidu- ja haljastusjäätmed jms kompostitakse oma kinnistul kohapeal. Nüüd see muutub – eeldatakse, et kõik lasevad oma biojäätmed prügifirmal ära vedada. Majaomanikud, kes biojäätmete konteinerit välja ei pane ega ole teinud ka avaldust kohapeal kompostimiseks, hakkavad edaspidi saama prügifirmalt arveid tühisõidu eest ja riskivad ka trahviga.

Täpsemad tähtajad ja tingimused, kes võivad kohapeal kompostida, määrab kohalik omavalitsus, sest jäätmekorraldus on nende rida.

„Hakkab pihta, 100% ajuvabadus. Miks on vaja juurde luua täiendavat bürokraatiat ja tekitada olukorra kus mingid ametnikud peavad iga kompostihunnikut kuskil aianurgas või metsaservas inspekteerimas käima? Äkki prooviks ikka kärpida riigi kulusid ja ei pea iga teemaga inimestel kahe jalga seljas istuma,“ kommenteerib seda bürokraatlikku jama maainimeste eest seisev Riigikogu liige Siim Pohlak.

„Brüsseli külvivolinikud hakkavad matsirahvale kompostimist õpetama,“ lisab tema kolleeg Anti Poolamets, kelle kodu asub samuti maal.

„Kas kompostipolitsei luuakse dialoogipolitsei baasil või moodustatakse uus ministeerium?“ küsitakse sotsiaalmeedias irooniliselt sellise ajuvabaduse peale.