16.11.2023
Kunagi tuleb veel aeg, mil sinimustvalge lipp Toompea lossil tähendab taas eestlaste rahvusriiki. Pilt on illustratiivne.
Täna, 35 aastat tagasi võttis ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti suveräänsusest ning sellega oli tee avatud ENSV iseseisvumisele. Paraku oleme 1988. aasta laulva revolutsiooni tipuks sündinud suveräänsusdeklaratsioonist 35 aastaga üsna kaugele läinud. Isegi nii kaugele, et ei peavoolumeedias ega ka poliitikute seas seda riiklikult olulist tähtpäeva ei mainitagi.
Suveräänsusdeklaratsiooni põhiline sõnum oli see, et Eesti on iseseisev riik, kus võim kuulub oma rahvale, mitte üleliidulistele organitele Moskvas.
Teisisõnu, selle dokumendiga kuulutas ülemnõukogu Eesti seadused ülimuslikuks NSV Liidu seaduste suhtes.
Toonase ülemnõukogu presiidiumi esimehe (praegu EKRE auesimees) Arnold Rüütli sõnul võeti deklaratsioon vastu viimasel hetkel, sest Moskva oli just äreva 1988. aasta lõpus tugevdamas oma keskvõimu. Tuginedes rahva vabaduse tahtele, jäid nii Eesti toonased juhid kui ka ülemnõukogu saadikud endale kindlaks, sest deklaratsiooni vastu hääletas Toompea saalis vaid üks saadik ja viis jäid erapooletuks.
See deklaratsioon võeti Moskvas muidugi valulikult vastu. Ning ligi kolm aastat hiljem taastati Eesti riiklik iseseisvus mitte liidulepinguga, nagu deklaratsioonis esialgu välja pakuti, vaid õigusliku järjepidevuse alusel.
Nõnda lakkas Eesti NSV olemast ning taastati Eesti Vabariik.
Tänaseks oleme sellest paljuski kaugenenud, olles taas üks osa Euroopa Liidust, kus otsuseid tehakse meie eest kusagil kaugel.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Varro Vooglaiu kommentaar:
“Päris hämmastav, et minu teada ei toimu täna Riigikogus mitte midagi selleks, et tähistada 35 aasta möödumist suveräänsusdeklaratsiooni väljakuulutamisest 16. novembril 1988, justkui see ei väärikski tähelepanu või justkui oleks suveräänsustaotlus nüüdseks muutunud tabuteemaks.
Selles deklaratsioonis kuulutati: “Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräänsus tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu.”
Tänuväärselt on Veiko Vihuri kirjutanud temaatilise artikli (https://objektiiv.ee/35-aastat-suveraansusdeklaratsioonist/), kus toob muu hulgas välja kurva tõsiasja, et 35 aastat hiljem oleme taas olukorras, kus küsimus suveräänsuse taastamisest on vägagi asjakohane.
Taas oleks vaja deklaratsiooni, milles kuulutame häbenemata, et ei Euroopa Liidu ega kellegi teise poolt kehtestatud seadused ei ole meie maal meie endi seaduste suhtes ülimuslikud, vaid et meie ise käitume peremeestena oma maal ja otsustame ise, kuidas siin elu korraldada – koostöös teistega, aga mitte ühelegi välisele poliitilisele jõule alludes.”