Euroopa on tules. Kontinendi läänepoolses osas möllavad vägivaldsed rahutused, idaosa suurimas riigis Poolas on konstitutsiooniline kriis. Euroopa heaoluühiskond vaarub savijalgadel.
Kõigepealt Poolast, kus lõi välja Euroopa Liidu totalitaarne pale. Esmakordselt selgus lausa peavoolumeedia kaudu, mis oli selle taga, kui Brüssel nahutas konservatiivset valitsust kohtusüsteemi pärast – nimelt seab konstitutsioonikohus Poola seadused EL-i omadest kõrgemale. Et panna kohtud Brüsseli käsulaudu ülimuslikumaks pidama, üritas äärmusliberaalist peaminister Tusk presidendi äraolekul omamoodi väikest riigipööret teha ja omad kohtunikud paika panna. Muide, president peab uued kohtunikud kinnitama, aga Tuski naiskandidaat riigipea õnnistust ei saanud ning euromeelne satraap otsustas teha nii, nagu diktaatorid ikka.
Mujal Euroopas kestavad juba pikemat aega rahutused, mis kulmineeruvad nädalavahetustel vägivallaga. Prantsusmaal alguse saanud protestid on levinud Itaaliasse (kus valitsus tegutseb karmimalt kui Prantsusmaal), Belgiasse, Albaaniasse, nüüd ka Saksamaale.
Vägivaldsete protestide juhtiv jõud on migrandid, kuigi seda püütakse mitte tunnistada. Lääne-Euroopa maksab valusalt oma migratsioonipoliitika eest: esimene migrantide põlvkond sai saabudes ohtralt sotsiaalset abi ja kuna nende jaoks on see rikkalik, nad enamat ei tahtnudki; teine ja kolmas põlvkond enam abiga ei piirdu, nad tahavad enamat, aga kuna nad pole ise midagi loonud, nad seda ei saa, ja hakkavad mässama. Teine konfliktimoment seisneb selles, et arvukad migrandid enam ei integreeru, vaid loovad Euroopasse oma ühiskonda, eriti agressiivsed moslemid.
Vasakliberaalne meedia katsubki nüüd rohkem väita, et rahutuste taga on noored ja ametiühingud, aga seegi lööb neid endid. Töötajate protestide taga on kliimameetmed, mis on Euroopa majanduse laostanud ja kuna Euroopa riigid rabelevad üha enam võlgades, halveneb kiiresti kogu ühiskonna heaolu. EL pole maailmamajanduses enam konkurentsivõimeline, ta poob ennast kliimameetmetega kinni, aga jätkab hukatusliku rohepöördega, mis ei saagi hästi lõppeda.
Rääkides noorte protestidest, siis meedia unustab ühe asja: nemad protesteerivad just selle Euroopa vastu, millise on loonud laialdaselt võimul olnud ja olevad liberaalid ja vasakpoolsed. Selle ühiskonna on loonud üha totalitaarsemaks muutuv Brüsseli Euroopa Komisjon – see on mäss “liberaalse demokraatia” vastu. Noored mässavad nende vanade rikaste vettinud mäkrade vastu, kes kerkisid esile 1960. aastate vasakpoolsetes revolutsioonides, haarasid hiljem võimu ja muutusid siis härrassotsideks.
Euroopas on kõik halvasti, lisaks kliimahullusele ja massimigratsioonile kurnab Euroopa Liitu eriti Ukraina sõda. Raha endil enam pole, sestap aidatakse sõdivat riiki juba laenudega või kärbetega oma eelarvest. Lisaks relvitustas Lääne-Euroopa ennast “külma sõja” lõppedes ja on praegu sõjaliselt ülinõrk. Saksamaa noorterahutustes aga protesteeritakse ka kavandatava sõjaväekohustuse vastu – manduv vasakliberaalne ühiskond ei taha sõdida, ta tahab endiselt rahus mugavustsoonist homoseksualismi arendada ja kliimat päästa.
Lisaks sellele hoiab EL kramplikult kinni mingist väidetavalt väljakujunenud rahvusvahelisest õigusest, mida pole ammu enam olemas. Maailmas on esile kerkinud uued jõud, uued mõjutajad, uued jõujooned, ja see maailm on ettearvamatu. Euroopas toimubki pulbitsemine ning seda enam nii ei peata, nagu Brüssel ja Euroopa Komisjon teha tahavad.
Praegu tundub, et Lääne-Euroopasse naasvad Lääne-Rooma õhtutunnid. Euroopa Liidul pole enam potentsiaali, motivatsiooni ega tarkust, et muutuvas maailmas ellu jääda.
Uued Uudised