11.08.2024
Valitsuse hoone
Teame hästi ütlemist: “Kaader otsustab kõik.” Nii ongi. Kui ma vaatan selle tõe valguses konkreetselt Keit Kasemetsast riigisekretäri tegemist, siis peab see tõde paika. Nimelt on riigisekretär ka selle komisjoni juht, kes selekteerib välja kõrgemad ametnikud riigi kõrgematele ametikohtadele. Keit Kasemets on peaministri truu sõber. Mis reaalelus tähendab, et kõrgeid ametikohti hakkavad saama sellised isikud, kelle truudus koalitsioonile, esmaselt Reformierakonnale on ette garanteeritud.
Kui sama teisiti ütlen, siis riigrisekretäri vahetamisel ja talle hariduslike piirangute kaotamisel, et uus ja võimule lojaalne riigisekretäri ikka oma uuele ametikohale sobituks, on vaid üks mõte – luua võimule lojaalne toiduahel, panna kõrgematele kohtadele oma sõltlased ja sellega garanteerida oma jätkuv võim riigis.
Isegi kui võim valitsuse tasandil vahetuks ja läheks opositsiooni kätte, oleks ametkondades ees ikka needsamad omad poisid, kes töötaksid igati uue võimu vastu, tahtes vana (ehk praegust) võimu tagasi.
Meenutame – kui meil oli EKRE valituses, siis oligi peamine konflikt riigis just võimu ja ametnikkonna vahel. Raske oli sel valitsusel midagi muuta, kui ametnikkond töötas sellele otseselt vastu. Ametnikkonda toetasid selles vastutöötamises aja jooksul vaikselt ümber tehtud seadusenormid, mis kindlustasid Reformierakonna ustavate inimeste püsimise juhtivatel tasanditel ja tegid raskeks, kui mitte võimatuks midagi olulist riigi struktuurides muuta.
Praegune riigisekretäri vahetamine ja temale kehtivate nõuete leevendamine, et saaks konkreetse võimule ustava isiku talle määratud rolli täitma panna, omab sama eesmärki. Luuakse ja tsementeeritakse omade toiduahelat.
Milline saab olema see uus toiduahel – riiklik struktuur? Kes saavad olema selle struktuuri sõlmpunktid – tippjuhid? Ette teada – parteilises riigis oma parteiliste valimistega on esmatähtis kohtadele pandute lojaalsus parteile. See on ülem kui pädevus – vastavus oma ametikohale. Esmaselt loeb truudus ja ustavus partei juhtidele, partei reaalsele tagatoale. Need lojaalsed ja truud oma kohad saavadki. Kes tahaks endale vaenlast oma ridadesse!?
Ma ei püüa siin vaidlustada Keit Kasemetsa pädevust ja võimekust. Usun, mida tema tublidusest öeldakse. Sellega on kõik vist korras. Tema puhul loeb muu – et ta on kõiges ustav just Reformierakonna ja Michale tahtele. See teeb ärevaks.
Kas pole – Ferrari on igati hea masin. Selle vastu ei vaidle keegi. Aga kui selle Ferrariga kihutatakse kuristiku poole, siis pole sellel Ferrari headusel mingit tähtsust. Pigem vastupidi – mida laitmatumalt Ferrari töötab, mida kiirem ja parem on Ferrari, seda kiiremini ka kuristikku jõutakse. Meil pole probleemi Ferrariga. Meil on probleem Ferrari juhiga.
Harri Kingo (EKRE)