27.07.2020
Reformierakonna hetkeprobleem.
Eelmisel nädalal tehti Isamaas uus parempoolsem meik, mis muudab ehk väljanägemist, mitte sisu, kuid samas tuli selle kosmeetika taustal välja ka isamaalaste kriitilisus nendega tiiba ripsutavate reformarite suhtes, millele tasub tähelepanu pöörata.
Semiootikateadlane ja Isamaa erakonna liige Mihhail Lotman kirjutab enda blogis, et varem end selgelt parempoolsetena määratlenud erakonnad on hakanud üle võtma vasakpoolset maailmavaadet.
“Vasakagenda hiilib ka nendesse Eesti erakondadesse, mis loevad ennast parempoolseks. Reformierakonda peetakse parempoolseks erakonnaks, kuid juba ammu on see muutunud: kadumas on ettevõtjasõbralikkus, mitme Riigikogu saadikute sõnavõttudest kumavad selgelt läbi sotsialistlikud hoiakud,” väidab Lotman.
Seejuures aga on huvitav, et reformar Kristen Michal pidas republikaanisamaalaste manöövrit hoopiski edumeelseks ning nägi selles lähenemist Reformierakonnale – ehk siis Lotmani hinnangut appi võttes vasakpoolseks muutunud parteile.
Tegelikult ei ole Isamaas toimuv sugugi mitte nii põnev, kui on ennustused selle kohta, et kas Reformierakond võtab kriitika omaks ja kas ta on võimeline tagasi muutuma?
Sest kriitika Reformierakonna moondumise kohta mingiks häguseks olluseks, mis kannab endiselt mingit ettevõtjate erakonna embleemi, kuid on ainult raha ja võimu külge klammerduv kamp, ei tule ammugi enam ainult rahvuskonservatiivide suust – seda arvavad üha uued poliitikud, ka need nn Parempoolsed.
Ilmselt seetõttu ei taha õnnestuda ka Kaja Kallase ponnistused Reformierakond uutesse helgetesse kõrgustesse tõsta – kõik näevad, et see on hale, kivistunud mõttelaadiga ning võimunäljas seltskond, kelle edu taga on ainult see, et maailmavaateliselt koalitsiooni vastu olevatel inimestel pole ühtegi teist erakonda käepärast võtta. Eesti 200 kõikuv edu näitab, et osa neist üritab alternatiivi otsida, aga “kahesajatajad” on liiga arusaamatu nähtus ja sotsid vasakäärmuslikud.
Eks aeg näitab, kas Reformierakonnas hakatakse teiste massisüüdistamise asemel enda sisse vaatama ja muudatusi tegema, et teiste erakondade jaoks taas parketikõlbulikuks muutuda. Arvestades Kallaste, Ansipi, Ligi, Paeti, Mihkelsoni ja paljude teiste käitumist ja arvamusi, ei ole enesekriitikat sealt küll oodata ja olukord jääb selliseks, nagu ütles Martin Helme: on EKRE ja kamp teisi, kes on trüginud kokku ühte vasakliberaalsesse nišši.