06.02.2018
Urmas Reinsalu, Lavly Perling, Kristian Jaani
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme küsis riigikogu infotunnis justiitsminister Urmas Reinsalult (IRL), kuidas ta ministrina tagab, et riigi jõuametid ja prokuratuur ei nõustuks mõnest advokaadibüroost tuleva kaebuse menetlusse võtmisega ehk siis n-ö büroo kliendi selgetes huvides olevate tellimustega.
EKRE fraktsiooni küsimus lähtus novembri lõpus toimunud jõudemonstratsioonist. 29. novembril pidas keskkriminaalpolitsei kinni Soome suure börsifirma HKScani endised tippjuhid Teet Soormi ja Mati Tuvi. HKScani ja kinnipeetute vahel käib tsiviilvaidlus. Tsiviilvaidlus on selline vaidluse vorm, kuhu kriminaalpolitsei peaaegu kunagi ei sekku, pigem soovitatakse politsei või prokuratuuri poolt vaidluse osapooli ikkagi pidada tsiviilvaidlust kohtus. Ometi algatas prokuratuur kriminaalmenetluse ja keskkriminaalpolitsei pidas HKScani jaoks ebameeldivad isikud kinni.
HKScani esindab selles vaidluses Soraineni advokaadibüroo. Nimetatud büroo on Eestis üks neist tegutsevatest advokaadibüroodest, mis on väga lähedases läbisaamises ja usalduslikes suhetes muu hulgas kaitsepolitseiameti ja prokuratuuriga. Advokaadibüroos töötab riigi endine peaprokurör ja justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas, kes kirjutas endistele alluvatele ja kolleegidele prokuratuuris vähemalt ühe kaebuse, mille alusel algatati Soraineni suurkliendi ehk HKScani oponentide Soormi ja Tuvi suhtes kriminaalmenetlus.
Ühtlasi päris Martin Helme justiitsminister Reinsalult, mil moel kavatseb minister välja selgitada, kas keskkriminaalpolitsei ja Põhja ringkonnaprokuratuur menetluse juhina kuritarvitasid oma võimu algatada kriminaalasja antud kaasuses erapooletul positsioonil oleva advokaadibüroo kaebuse põhjal. “Palun selgitage, milliseid probleeme või ka hüvesid te näete ministrina selles, kui advokaadibürood on väga lähedastes läbikäimistes ja usalduslikes suhetes kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuriga?” küsis Helme lõpetuseks.
“Asjaolu, et uurimisasutus või prokuratuur on saanud teadlikuks kuriteo asjaoludest seeläbi, et sellest teatas kannatanu advokaat, ei ole kriminaalmenetlustel välistav asjaolu. Samuti mitte, et kannatanut esindavas advokaadibüroos tegutseb ka teie poolt viidatud riigi endine peaprokurör ega ka see, et kannatanu ja kuriteoteates nimetatud isikute vahel on toimumas ka tsiviilvaidlus. Tegelikult ei näe seadus ette mingeid erandeid ega piiranguid selle kohta, kes võib kuriteost teatada. Isegi siis, kui keegi kuriteoteadet või kaebust ei esita, on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud kriminaalmenetlust alustama,” pareeris Reinsalu.
“Kui advokaadi klient soovib, et tema advokaat esitaks kuriteoteate tulenevalt ilmnenud asjaoludest, ei saa advokaadil keelata seda tegemast. Kui klienti esindav advokaat on jõudnud järeldusele, et tema kliendi suhtes on toime pandud kuritegu, on tal samuti õigus kuriteoteade koostada ja esitada oma kliendi huvides. /-/ Kas ma kavatsen välja selgitada, kas keskkriminaalpolitsei ja Põhja ringkonnaprokuratuur on kuritarvitanud oma võimu? Minu käsutuses selliseid asjaolusid ei ole. Professionaalse eriharidusega juristide ring on Eestis piiratud. Näiteks endine õiguskantsler Indrek Teder on töötanud advokaadina, olnud õiguskantsler ja läinud tagasi advokaadiks. Riigikohtu endine esimees Märt Rask tegutseb advokaadina. Senine kutsetegevus või varasem kutsetegevus ei saa mingil juhul olla välistav asjaolu ükskõik mingites muudes juhtumites, kui ei eksisteeri just formaalset, seaduses konkreetselt ette nähtud taandamise aluseid, näiteks kohtunikul, kui on tegemist oma lähisugulasega või mingi muu juhtumiga õigusemõistmises,” sõnas justiitsminister.
“Loomulikult, tsiviilmenetlusse ei peagi sekkuma prokuratuur ja politsei. Selle jaoks on olemas tsiviilkohtulik tee või kohtuvälise kokkuleppe tee. See informatsioon, mis minu käsutuses on, lubab väita, et tegemist ei ole mitte tsiviilmenetluse juhtumiga, vaid tegemist on konkreetselt kriminaalmenetluse alustamisega ikkagi karistusseadustikus ettenähtud paragrahvide koosseisude alusel. Tsiviilmenetlus ei ole kriminaalmenetluse algatamise puhul seda tõkestavaks või välistavaks asjaoluks,” lisas IRL-i liikmest justiitsminister.