21.03.2024
Ukraina vajab hädasti mürske, kuid nende tarnimise ümber toimub rida kummalisi protsesse.
Itaalia välisminister ja asepeaminister Antonio Tajani süüdistas alles hiljuti Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni sõja õhutamises isikliku poliitilise kasu eesmärgil ja tundub, et ka Macroni sõbranna Kaja Kallas mängib Ukraina teemal samu mänge.
BNS kirjutab: “Ukrainas visiidil olev kaitseminister Hanno Pevkur teavitas Ukraina kaitseminister Rustem Umerovit Eesti uuest abipaketist, mis sisaldab muuhulgas kohe teele pandavaid kriitiliselt vajalikke suurtükimürske ja muid vajalikku abi kokku 20 miljonit euro eest. Uusim abipakett sisaldab 155-millimeetrise kaliibriga mürske, mis on Eesti täiendav panus Euroopa Liidu algatusse saata Ukrainale miljon mürsku. Eesti panuse taastamist aitab osaliselt rahastada Taani.”
Pealtnäha õige algatus, kuigi oma mürsud võiks ära anda pigem Taani, mitte rinderiik Eesti, keda on paljud poliitikavaatlejad arvanud Putini järgmiste sihtmärkide sekka ja juba lähiaastatel. Kogu selle mürsuteemaga aga on suured segadused.
Aasta tagasi, 20. märtsil 2023. aastal kirjutas Delfi pealkirja “Eesti algatus saab teoks. EL-i liikmesriigid saadavad Ukrainale miljon mürsku” all järgmist: “Eesti kaitseminister Pevkuri sõnul on Eesti algatuse eesmärk anda Ukrainale hädavajalikku sõjalist abi nii kiirelt kui võimalik. „Eelkõige on Ukrainal vaja praegu laskemoona ja saime täna selgelt kirja eesmärgi – saata vähemalt 1 miljon 155 mm kaliibrilist mürsku Ukrainale järgmise 12 kuu jooksul,“ selgitas Pevkur.”
Kaitseministeerium lehel kiitles kaitseminister Hanno Pevkur tänavu 31. jaanuaril väga halva uudise taustal: “Saame täna häid uudiseid edastada – täidame lubaduse tarnida Ukrainale miljon mürsku. Olgugi, et need kõik ei jõua märtsiks Ukrainasse, on meil kindlus ja teadmine, et see juhtub ja riigid on oma panused selle eesmärgi täitmise suunas teinud. Kokkuleppe kohaselt on juba jõudnud või jõudmas märtsiks Ukrainasse üle poole miljoni mürsu ning aasta lõpuks veel üle 600 000 mürsu, ehk kokku üle 1,1 miljoni,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.”
“Ukraina on saanud praeguseks kätte vaid 30 protsenti Euroopa Liidu lubatud miljonist suurtükimürsust,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi veebruari lõpus. Samal ajal teatas Tšehhi peaminister Petr Fiala: “Euroopa Liidu riikide seas kogub toetust Tšehhi poolt välja käidud plaan osta Ukrainale suurtükimürske väljastpoolt blokki. Plaaniga on valmis ühinema juba umbes 15 riiki.”
“Kiievi jaoks väljaspoolt Euroopat ostetud 800 000 suurtükimürsku jõuavad Ukrainasse nädalate jooksul,” ütles Tšehhi president Petr Pavel kahe nädala eest, 7. märtsil.
Postimees kirjutas 18. märtsil pealkirja “WSJ: Tšehhid jahivad Ukrainale mürske igast ilmanurgast” all järgmist: “Varsti hakkavad Ukrainasse saabuma prisked partiid hädavajalikku laskemoona. Aga mitte Ameerikast ega üheltki teiselt NATO alustalalt. Diili on teinud hoopis Tšehhi. Idabloki taak seljataga, on tšehhid Ukraina tulihingelisemaid toetajaid. Olles koukinud välja külma sõja kontaktide märkmiku, on nad kirjult seltskonnalt kogu maailmas kokku ajanud umbkaudu 800 000 suurtükimürsku ning loetlenud veel 700 000, mis saadaval oleks. Neil päevil on Tšehhi initsiatiivi avalikult toetanud ka NATO ja Euroopa Liidu ametnikud.”
Selle taustal tundub, et Eesti läheb oma sammudega Tšehhist mööda, loovutades oma kaitseväe mürsud (mis peaksid meil varuks olema, et endil kriisis mürsud otsa ei lõpeks) poliitilise mängu nimel otsetehinguna ehk Euroopa Liidu algatus versus Tšehhi algatus. Neid mürske on Ukrainale väga vaja, aga Reformierakonnale ja Kaja Kallase valitsusele on veelgi rohkem vaja oma reitingu taastamist – ja seda tahetakse teha Ukraina abistamise sildi all, mida see enda kaitsevõimele ka maksma ei läheks. Oravatel kangastub ilmselt silme ees see ülikõrge reiting, mille nad saavutasid Ukraina sõja alguses ning nad kasutavad seda teemat uuesti ära.
Kaja Kallase “Eesti initsiatiiv” miljoni mürsu tarnimiseks Ukrainale kukkus sisuliselt läbi, kokku saadi erinevatel andmetel kolmandik kuni pool 20. märtsiks Ukrainale lubatust ja kuna Tšehhi on nüüd oma kampaania edukalt käima saanud, tahavad Kaja Kallas ja Hanno Pevkur Eesti mürske loovutades mingi kummalise revanši teha. Kooskõlastamatus liitlastega ja üle tšehhide mängimine näitab, et Kaja “Ei iial enam üksi” Kallas on Macronilt üle võtnud poliitmängud, millega ostetakse valuteemadega endale odavat populaarsust.
Kaja Kallase näiline aktiivsus Ukraina suunal ei lähe kuidagi kokku sellega, et Eesti kaudu käib endiselt äri Venemaaga, milles osales ka peaministri abikaasa; et valitsus ei taha kuidagi siinseid Vene kodanikke hääletamisõiguseta jätta ning pronkssõdurit minema nihutada ja et ta on Eesti ära venestanud, muutes rahvusriigi slaavi kolooniaks.
Aga mürskude ja varustuse eest on ukrainlased kahtlemata tänulikud. Kui vaid meie endi tankipurustajad kriisi korral idapiiril hätta ei jääks.
Uued Uudised