Kas Kaja Kallase valitsus pakkus Putinile piirilepet altkäemaksuna migrandisurve ärajätmiseks?

Tõsine rändekriis hübriidsõja kastmes Baltikumi ja Poola piiridel on vallandanud ka mitmesugused diplomaatilised tegevused, kusjuures Eesti üks algatus väärib tähelepanu.

BNS kirjutab: Eesti ja Venemaa välisministeerium pidasid kolmapäeval Tallinnas regulaarseid poliitilisi konsultatsioone, muuhulgas kinnitas Eesti, et on valmis piirilepingute teemaga edasi liikuma. Kohtumise eesmärk arutada kahepoolseid suhteid, samuti mitmeid rahvusvaheliste suhete ja piirkondliku julgeoleku sõlmküsimusi.

Kahtlemata on Eesti sõnum valmisolekust piirileppega edasi minna tähelepanuväärne just hetkeolukorras, kus Saksa ajaleht Welt kirjutab võimalusest, et Pihkva lennujaama võidakse kasutada migrantide kohaletoomiseks EL-i piiridele.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Egert Belitšev ütles BNS-ile: “Info selle kohta, et Pihkva lennujaam soovib end avada rahvusvahelise lennuliiklusele, saime mõned nädalad tagasi.” Kaja Kallase valitsuses olevat korralagedust arvestades ei pruukinud see info valitsuseni jõuda, kuid kui see ikkagi praeguses olukorras teatavaks sai, siis tundub piirileppe mainimine kohtumisel Venemaa esindajatega altkäemaksu pakkumisena.

PortoRollo valitsus on kindlasti ärevuses, sest lisaks äpardumistele koroonavastases võitluses võib rändekriis, milleks riik on täiesti ette valmistamata, tähendada Reformi- ja Keskerakonnale hävitavat lööki. Kuivõrd kolmapäevaseid läbirääkimisi Venemaaga vedas välisministeerium, mille ministriks on keskerakondlane Eva-Maria Liimets, pole võimatu, kui Ühtse Venemaa partner KE andis Kremlile edasi noodi “meilt piirileping, teilt migrantide eemalhoidmine”.

Aga Eesti on praeguse valitsusega kaitsetu. Taas BNS-i poole pöördudes: “Siseminister Kristian Jaani sõnul on Eesti idapiiri rajatiste ehitus kulgenud väga hästi ja tõenäoliselt valmivad need planeeritust varem.” Kõlab hästi, aga jutt ei käi mitte kiirest piiritara püstitamisest, nagu see toimub Leedu ja Poola piiridel, vaid juba ammu enne Valgevene hübriidsõja algust tavameetmena alanud piirirajatiste püstitamisest, mida valitsus serveerib nüüd kriisimeetmena.

Kuigi on raske uskuda, et Reformierakond midagi Brüsseli loata teeb, tundub siiski, et PortoRollo valitsus pilgutas Kremlile silma, sest Eesti pole nende valitsedes Poola-Leedu moodi piirikriisiks vähimalgi määral valmis.