24.04.2023
Tallinna lauluväljak võib peagi tühjaks jääda, sest pole eestlasi, kes sinna laulma ja tantsima läheks.
Eestis on vanasõna, mille kohaselt see koer ikka kiunatab, kelle saba peale astutakse, ja võib eeldada, et kui laulusaates “Uus laul” kõlas Merit ja Märten Männiste võistluslugu “Kurjad on ajad”, siis kurjus võpatas: mis toimub?
Päris üllatav ongi see, et terve plejaad “muusikategelasi” näivad selles laulus justkui midagi ära tundvat, mis neile ei meeldi, ja nad vallandasid seepeale instinktiivse sisina. Väga paljud leiavad, et sisistajatele ei meeldinud laulus sisaldunud isamaalisus ja see ongi tõenäoline, sest isamaalisus ei ole enam “popp” ja “kurjus haaranud on käe”, nagu laulis kunagi üks tänaseks mandunud laulik.
Ajad aga on tõesti kurjad, seda isegi globalismimeelsete jaoks (sõda Ukrainas, tulekul kliimakatastroof jne), rahvusmeelsetele aga on need veelgi kurjakuulutavamad (massimigratsioon, venestumine, eesti keele ja kultuuri kadu, suveräänsuse loovutamine), nii et kurjade aegadest laulmine peaks kõigi jaoks normaalne olema.
Või oodatakse lauluvõistlusele “Euro(Homo)visiooni” moodi lugusid, kus määravaks on see, kas naisel on habe või mehel voolav sugu? Võib uskuda, et kui keegi oleks laulnud laulu sooneutraalse abieluvõrdsuse ootusest, siis oleks žürii õhanud ja ohanud: ah kui hea lugu, otse kümnesse, näitab ära ühiskonna valupunktid.
Praegu on olukord enam kui skandaalne: Eesti muusikamaastikul tühistatakse isamaalisust. Kui üks žürii liige väidab, et sellised lood jäävad 1980. astatesse, siis on tal taas õigus: ka Laulva revolutsiooni ideaalid otsustamisest Tallinnas, venestamise lõpetamisest ja eestluse hoidmisest on jäänud minevikku, praegu toimub globaliseerumine ja internatsionaliseerumine, mille vastu tollal oldi. Keegi kardab uut ärkamisaega sedavõrd, et “tühistab” kõik sellele viitavad märgid.
Ühes asjas tuleks sisisejaid siiski tänada: Merit ja Märten Männiste lugu saab tänu neile head reklaami, ta ühendab neid, kes veel Eestisse usuvad ja isegi kui see võidulooks ei kujune, tõstab eestimeelne osa rahvast selle laulu Tõnis Mägi loo “Koit” staatusesse.
Koit Toome aga kaob suurest hulgast Eestit armastavatest südametest ning liigub tühisüdamete suunas. Tegelikult on kõik isamaalisust vihkama hakanud inimesed pigem interrinde eemaletõukavat nägu.
Jüri Kukk