11.11.2021
Eesti-Vene kontrolljoon Võrumaal.
Samal ajal kui Euroopa Liidu kõrged poliitikud kujundavad seisukohta Valgevene-Poola piirikriisi kohta, eskaleerub seal olukord iga tunniga. Kuid lisaks Leedule ja Lätile on ohus ka Eesti ja Läti piir Venemaaga.
Saksa ajaleht Welt kirjutab, et ebaseaduslike migrantide EL-i sisenemiseks kasutatavate marsruutide hulka võib lisanduda Eesti-Läti piiri lähedal asuv Pihkva lennujaam, kust migrandid saaksid püüda pääseda Balti riikidesse – ja seeläbi Euroopa pinnale.
Postimehe uuriva toimetuse juhataja ja siseministeerium endine sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort nentis eile saates „Otse Postimehes“, et Eesti võib hübriidrünnaku korral sattuda NATO n-ö pehmeks kõhualuseks. „Ma väga loodan, et okastraadirullid on juba laetud autodesse ja nad sõidavad Ida-Eestisse meie riigipiirile, et vähemalt ajutised tõkked paika panna,“ sõnas Koort ja lisas, et meil pole aega oodata riigipiiri valmimist neli aastat.
Endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu nentis, et peaksime olema valmis hästi pikaks kriisiks. „Peame olema valmis, et see ränderelv on julgeolekumaailma uus Covid, mis tulebki erinevate lainetena võib-olla järgmised kümme aastat,“ hoiatas ta.
Mäletame, et Eesti saatis Leedule kilomeetrite viisi lõiketraate, kuid pole kuulda olnud, et meie piiril selliseid ettevalmistusi tehakse, mida Koort kirjeldas.
Samal ajal tegid Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas avalduse, milles peavad Poola-Valgevene ja Leedu-Valgevene piiril arenevat julgeolekukriisi väga muret tekitavaks ning mõistavad ühemõtteliselt hukka Valgevene režiimi jätkuva hübriidrünnaku tahtliku eskaleerimise, mis on tõsine oht Euroopa julgeolekule.
Meenutagem siinkohal, et veel paar nädalat tagasi teatas Euroopa Komisjon küüniliselt, et piirimüüride ja okastraadi rahastamise ei tule kõne allagi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas oktoobris Euroopa Ülemkogul, et kõigele vaatamata ei hakka Euroopa Liit piirimüüride ehitamist rahastama. „Ma ütlen selgelt välja, et Euroopa Komisjonil on olnud pikalt ühine arusaam Euroopa Parlamendiga, et okastraadi ja müüri ehitamiseks raha ei anta,” lausus ta. Üks paljudest liidritest, kes piirimüüride rahastamist samuti heaks ei kiida, oli Luksemburgi peaminister Xavier Bettel. “Mul oleks häbi näha tara, millel on silt “rahastatud Euroopa Liidu poolt,” ütles Bettel.