05.01.2021
Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (paremal) ja sotsist aseesimees Lauri Läänemets.
Loe, kuidas sotsid ja reformierakondlased naeruvääristavad abielu mõistet ning pakuvad seadusloomesse välja perversseid variante. Tõsi, üle 9000 ettepaneku hulgas teha eelnõus muudatusi, oli ka mõni üksik mõistlik, kuid enamasti oli tegu kiuslike, labaste ja Raimond Kaljulaidi puhul lausa ropu ettepanekuga, mida riigikogu kantselei põhiseaduskomisjoni ametnikud pidid läbi töötama sel ajal, kui neid lollusi põlevilsilmil ritta ladunud rahvasaadikud talvepuhkust nautisid.
„Kas inimene võiks abielluda lumememmega?“ on vaid üks markantsem näide, millega haritust ja intelligentsi eeldatavalt rahvasaadikult oodata. Muidugi juhul, kui sa ei ole just sotsiaaldemokraat, nagu selle ettepaneku tegija puhul.
Ettepanekutest võis välja lugeda ka poliitikute salajasi fantaasiaid.
Näiteks tegid sotsid ettepaneku küsida rahvahääletusel, kas „Kas abielu ei võiks olla ka mehe ja mitme naise vaheline liit?“. Reformierakondlased … aga tahaksid veelgi täpsemalt teada – kas see liit võiks olla konkreetselt ühe mehe ja kahe naise või ühe mehe ja kolme naise vahel. Näiteks huvitas Hanno Pevkurit ja Kristina Shmigun-Vähit, kas abielu võiks sõlmida rohkem kui kahe inimese vahel.
Urve Tiidus ja ja Jürgen Ligi unistavad aga lausa ühe mehe ja kolme naise vahelisest abielust.
Muidugi huvitas opositsioonipoliitikuid ka see, kas abielu peab sõlmima just nimelt mehe ja naise vahel. Võib arvata, et teiste variantidena loeks sealt välja siis mehe ja mehe, naise ja naise, aga miks mitte ka juba eelpoolmainitud lumememme ja kes teab veel kelle ja mille vahel.
Näide päris absurdsest ettepanekust on järgmine: „Kas abielud, mis on sõlmitud taevas, jäävad kehtima ka maa peal?“
Või see, et kas abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks õiglaselt jagatud õiguste ja kohustustega igavesti monogaamseks liiduks, võttes omaks kiriklikud ja isamaalised põhiväärtused ning välistades muinaseestlaste ning vanemate siinsete kultuuride põhiväärtused“. Või „Kas muuta kohustuslikuks pulmades abielupaari esimeseks tantsuks Tuljak?“. Või „Kas pühitsetud abielu on olulisem kui õnnelik lapsepõlv?“.
Mindi ka seksistlikuks: „Kas abielu peaks jääma rikka mehe ja ilusa naise vaheliseks liiduks?“.
Reformierakondlasi näis huvitavat seks lastega.
Nii tegi riigikogu liige Toomas Kivimägi ridamisi ettepanekuid panna rahvahääletusele küsimused, kas abielu võiks lubada alates 13. eluaastast, 14. eluaastast, 15. eluaastast jne.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja Signe Riisalo tegid ettepaneku küsida rahvalt, kas alaealised peaksid saama abielluda ja kas saaksid abielluda ka need, kes juba on abielus.
Oravaid huvitas ka, kas abielluda soovivate inimeste sugutunnused on avalik huvi.
Riigikogu põhiseaduskomisjon koguneb erakorraliselt istungitele kolmapäeval, 6. jaanuaril kell 14 ja neljapäeval, 7. jaanuaril kell 10, et arutada neid ja teisi ettepankuid ning rahvahääletuse korraldamist abielu mõiste küsimuses üldisemalt.
„Komisjon koguneb rahvahääletuse korraldamist seadust puudutava eelnõu arutamiseks erakorraliselt, et ette valmistada rahvahääletuse eelnõu teist lugemist,“ ütles komisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE). „Riigikogu ametnikud on muudatusettepanekute registreerimisel ära teinud tohutu töö. Nüüd on aeg neid arutama hakata, kuigi opositsioon on öelnud, et ettepanekud on tehtud üksnes rahvahääletuse takistamiseks.“
Poolametsa sõnul on obstruktsiooni ulatus seninägematu ning opositsioon on muudatusettepanekutele kulutanud sadu töötunde. „Paraku teeb tuhandete karikatuursete ettepanekute esitamine Riigikogu mainele üksnes kahju,“ ütles Poolamets. „Parlamendi töö täielikku blokeerimist ei saa aktsepteerida, sest see ületab ratsionaalse debati piirid.“
Poolamets lisas, et ootab huviga ka Eesti õigusteadlaste arvamust, kuidas ületada obstruktsioon, mis on võtnud parlamentarismi kahjustavad mõõtmed.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses (288 OE) läbis Riigikogus esimese lugemise 14. detsembril. Eelnõule esitati tähtajaks ligi 10 000 muudatusettepanekut.
Eelnõu näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele muu riigielu küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“. Rahvahääletuse toimumiseks sel kuupäeval peab Riigikogu eelnõu otsusena vastu võtma kolm kuud varem ehk hiljemalt 18. jaanuaril.