Küllap jäi isegi paljudele liberaalidele ja vasakpoolsetele arusaamatuks, miks pidi globalismimeelse Eesti 200 geiõiguslasest liige Liisa Pakosta ennast Riigikogus loodud traditsioonilise perekonna ja abielu toetusrühma kirja panema. Põhjus ei saa olla ju ainult funktsionaalse kirjaoskuse puudumises ehk võimetuses aru saada mõistest “toetusrühm”.
Loogiline mõtlemine ütleb, et mingi asja või nähtuse toetamise rühma kogunevad ainult need mõttekaaslased, kes seda tegelikult ka toetavad, kuid ühte rühma ilmus täielik antipood, kes rääkis midagi debattidest. Paraku ei tehta ühtegi toetusrühma selleks, et selle sees pooldajate ja vastaste vahel maailmavaatelisi vaidlusi pidada, selle jaoks on teised institutsioonid ja protsessid.
Oleks vist kummaline, kui e-valimiste keelustamise toetusrühma tuleks mõni nende veendunud toetaja või siis põlevkivi jätkuva kaevandamise ja väärindamise toetusrühma mõni veendunud rohepööraja. Liisa Pakosta aga üritas ennast sokutada inimeste sekka, kellega on neil veendumused nagu öö ja päev.
Selle juhtumi kohal näib hõljuvat Indrek Tarandi vaim, kes ilmus massimigratsiooni innustava sotsialistina rahvuskonservatiivide rändevastasele meeleavaldusele ning selgelt mitte “debateerima”, vaid seda skandaali tekitades nurjama.
Tegelik põhjus, miks Eesti 200 liige Liisa Pakosta oponentide ühendusse ilmus, on seega provokatsioonide tekitamine, sest “kahesajatajad” on selles juba “vanad kalad”. Florian Hartleb ja tema elukaaslane Teele Holmberg ilmusid ju Vabaduse väljaku lapsevankrirünnakule otse Eesti 200 koosistumiselt sealsamas naabruses. “Jeestidvesti” oli ka see, kes sättis Hobujaama trammipeatusesse üles provokatiivselt eestlasi ja venelasi vastandavad plakatid, seega on tegu provokatsiooniparteiga.
Ilmselt oligi Liisa Pakosta ilmumine traditsioonilise perekonna ja abielu toetusrühma mõeldud selleks, et too oleks kõigil koosolekutel alustanud vastutegevust “debateerimise” sildi all ja takistanud seega rühmaliikmetel tõsist tööd teha, milleks see toetusrühm aga mõeldud ongi. Lisaks oleks ta saanud oma seisukohti toetusrühma nimel esitleda.
Aga ega see ole ainus Eesti 200 provokatsioon – nii on lasterikaste perede toetusrühma esimeheks “kahesajataja” Igor Taro. Tema erakond võttis koalitsioonis just lasterikastelt peredelt raha vähemaks ja nüüd juhib Taro variserlikult oma ohvrite toetamist…
Uued Uudised