Kas paljukiidetud rohepööre tähendabki Eesti looduse hävitamist?

Viimased uudised räägivad sellest, et praegused võimulolijad teevad esimesi katseid algatada fosforiidikaevandamist, mis ähvardab Eestimaad suuremaks Nauruks muutmisega – see saareriigike tehti just selle maavara kaevandamisega sisuliselt elamiskõlbmatuks.

Meenutagem, et suurem vabadusvõitlus Nõukogude okupatsiooni vastu algas just nn fosforiidisõjaga ajal, kui KGB oli veel võimukas, aga inimesed julgesid siiski juba käia särkidega “Fosforiiti? Tänan, ei!” Tundub, et nüüd tuleb need särgid taas välja otsida.

Muide, Laulva revolutsiooni üheks eesmärgiks oli peatada venekeelsete tööliste sissevedu ja sellega seonduv venestamine. Kui Reformierakond võimule tuli, algatas ta just massilise venekeelse odavtööjõu sisseveo endise Nõukogude Liidu alale tekkinud riikidest, taastades seega NLKP venestamispoliitika – ja nüüd tahab ta taastada ka NSV Liidu fosforiidiambitsioonid.

Selle loo juures aga on üks oluline moment – fosforiidikaevandamine, millest loodetakse leida ka liitiumi ja teisi muldmetalle akude jaoks, laseb põhjalikult täis ka rohepöörde enda. Kui kliimavõitluseks vajaliku tooraine kaevandamise kaudu rikutakse ära Eestimaa loodus, sealhulgas põhjavesi, songitakse segi maa ja riik kaetakse kaevandustega, siis rikub see ka Eesti ja kogu Maa kliimat. Ükski kaevandus, Rail Baltica ega Nursipalu laiendus ei ole kliimale hea, vaid vastupidi, see hävitab loodust, rikub Maad ja muudab kliimat nagu iga inimtegevus.

Kliimavõitlust peetakse ainult abstraktse CO2 vastu ehk vähendatakse süsiniku emissiooni, jalajälge ja mida iganes – aga ka laienev inimtegevus, eriti just Rail Balticu karjääride ja Virumaa fosforiidikaevandustega rikub kliimat samamoodi ja veel hullemini. Norras juba protesteerib Greenpeace süvamerekaevandamise vastu, millega Norra valitsus taha rohepöörde tarvis maavarasid välja tuua.

Eestimaa inimestel on aeg üles tõusta ja mitte ainult konservatiividel ja rahvuslastel, vaid ka kõigil neil, kes on mures Maa pärast – rohepööre on astunud otseselt vastu ka looduskaitsele. Rohepöördega tahetakse Norras keerata segamini merepõhi ja veeavarused, Eestimaal aga ökoloogiliselt väga haavatav Virumaa. Võib-olla see ongi teema, kus saaksid ühineda nii vasak- kui parempoolsed, nii tsentristid kui “äärmuslased” – väidetav kliimavõitlus on muutumas looduse hävitamiseks ja hallid kaevandused pole “rohelised”.

Aeg on tõusta üles Yoko Alenderi ja tema kliimaministeeriumi vastu. Ilmselt ei sooviks sellist “rohepööret” ka mitte legendaarne Urmas Alender…

Mis aga puutub fosforiidisaarde Naurusse, siis nemad said pärast oma looduse laastamist ja riigikassa tühjenemist suure laenu just Venemaalt, tunnustades vastuseks Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Transnistria “iseseisvust”. Samuti muutis Nauru oma saare suureks põgenikelaagriks, kus Austraalia hoiab ebasoovitatavaid illegaalseid immigrante. Midagi sellist võib pakkuda ka vasakliberaalse valitsuse “tulevik”.

Uued Uudised

Samal teemal Norras põrkasid kokku rohepööre ja looduskaitse. Kas Eestis läheb samamoodi?