Prantsusmaa presidendivalimised on omajagu segadust tekitanud. Kuigi Emmanuel Macron võitis lõpuks kaaluka häälteenamusega, on kahtlused valimiste aususe suhtes tõrksad taanduma. Põhiliseks kahtluseallikaks on hääletustulemuste esitamine valimisõhtul.
Kui France 2 kanalil näidati kell 21:10 Le Peni häältesaagiks 13 899 494 ja Macronil 13 697 236, siis kell 22.45 oli Macroni häälte arv kasvanud 13 946 092-le, Le Peni oma aga langenud 11 558 051-le. Lõpptulemusena sai Macron 18 768 639 häält ja Le Pen 13 288 686.
Viperust on üritatud seletada sellega, et Le Pen saavutas ülekaalu väiksemates linnades ja maakohtades, kus konservatiivide toetus tugevam, aga hääletuspunktid pannakse varem kinni. Suurem osa valimisjaoskondi oli avatud kella 19.00-ni, ainult suurlinnades, kus selleks eraldi soovi avaldati, sai valida kella 20.00-ni. Mõneti tundub see loogiline, kuid ei seleta päris usutavalt Marie Le Peni häälte kadumist. Peale selle paistab, et viimase tunni jooksul tulvas valimisjaoskondadesse miljoneid valijaid, kes oma hääle just Macronile loovutada soovisid.
Häälte haihtumist põhjendati tehnilise veaga. “Tarkvara, mis võimaldab kanalil kuvada siseministeeriumi andmeid, luges mõnes omavalitsuses mõlema kandidaadi hääled kaks korda.” teatas France 2 esindaja. Kuidas üks tarkvarajupp nii valiv oli või miks häältesaak sel juhul sünkroonselt ei suurenenud ega vähenenud, pole selgitatud. Ei paista, et asja täpsemalt uuritaks, piirduti mokaotsast poetatud selgitusega nagu sellistel puhkudel kombeks.
Mis aga väga kahtlase mulje jätab, on globalistliku faktikontrolli jõuline aktiveerumine. Valimispettuse kahtlused kuulutati vastuvaidlemist mittesallival toonil valeinfoks, ilma et keegi vaevuks täpsemalt uurima või ebamugavaid küsimusi esitama. Senine kogemus näitab: kui massimeedia faktikontrollid midagi väidavad, siis tõenäoliselt on tõde nende väidetule vastupidine. Isegi juhul, kui valmiste korraldus oli puhas nagu prillikivi, jätab globaalse meedia herilasest-nõelatud reaktsioon asjade korraldusest kahtlase mulje.
Väärinfoks on kuulutatud ka valimismasinate kasutamine valimispettuse tarvis. Internetis ringlevad nimelt kõlakad, et valimispettusega on seotud samad tegijad, kes USA-s Joe Bideni presidendiks upitamisele kaasa aitasid.
Sellele vastab meedia, et Ameerikas ei toimunud mingit valmispettust ja et hääletusmasinaid kasutab vaid väike osa Prantsusmaa valimispunktidest (*) ning et valimiste häälte kokku lugemisega tegeleb valitsuse kontrolli all olev tarkvara.
Kurioosne on, et Prantsuse võimaliku valmispettuse “konspiratsiooniteooriat” võrreldakse kahtlustega USA valimiste õiguspärasuse osas. USA valimispettuste kohta on nimelt kogunenud rikkalikult materjali ja järjest rohkem tõendeid ujub eri osariikides pinnale. Ainult demokraatide meeleheitlik vastutöötamine hoiab ära suuremad uurimised ja valmistulemuste tühistamised. Nii et tõemonopoli omanikud astuvad Prantsuse valimisi USA omadega võrreldes täie tallaga reha peale.
Häälte lugemist organiseerib riigi ehk Macroni valitsuse poolt kontrollitav tarkvara… ehk, nagu öeldakse, hääletuse tulemust ei määra mitte see, kuidas keegi hääletab, vaid see, kuidas hääli kokku loetakse.
Me ei saa sajaprotsendiliselt kindlad olla, kas Prantsuse presidendivalimistega tehti sohki või ei tehtud seda mitte. Märgid näitavad siiski, et seal võis midagi kahtlast toimuda. Arusaamatused, reaktsioonid ja tehnilised apsakad olid liiga ühte väravasse, et neid tähele panemata jätta.
Karl Olaf Rääk
(*) Prantsusmaal kasutatakse siiamaani pabersedelitel hääletust. Kirja teel hääletamine lõpetati 1975. aastal, et vältida võimalikke valimispettusi. Hääletusmasinate kasutamine oli seal küll testimisel, kuid peale 2008. aastat on uute masinate hankimine turvakaalutlustel peatatud. Vaid 60 linna Prantsusmaa 35 tuhandest omavalitsusest kasutab neid veel. Interneti teel hääletamist seal isegi ei kaaluta, kuna seda loetakse mitteusaldusväärseks ja ebaturvaliseks.